Mogren tehnika · Uus libisemissuusk tuuakse võimalikult keskele ja libisemine suundub otse ette · Suuskade V-nurk on kitsas · Rasuspunkt püsib ees ja tõukeküljel sirutub keha puusast üles enne käe- ja jalatõuget · Libisemispoolne tõuge tehakse madalamast asendist · Kepitõuge algab alles siis, kui suusk juba libiseb · Jõud suunatakse otse suusale Wassberg tehnika · Jalatõuge algab allakummardumisega ja alles seejärel kaldub suusk kandile · Kui kepid lund puudutavad, libiseb suusk alles põhja peal · Sooritus on täiesti sümmeetriline ja keha ei pöördu · Puus sirutub enne käetõuget. See tahab kepitõuke tõhususe · Kepitõuge viiakse lõpuni · Kiirem rütm hõllbustab elastusjõu kasutamist Klassikastiili tehnikad seda stiili osatakse varsemast vähem, kuigi see sarnaneb rohkem jooksmisele ja käimisele. Seda peaks õpetama lastele, kes alles alustavad suusatamisega. Ühesammulist paaristõuget on
väiksemi läbimõõdu suhe ei ole üle kahe. · Ovaaloks oma pikitelje suhtes läbilõigatud sellise nurga all, et suurema ja väiksema läbimõõdu suhe on 2...4. · Piklik oks läbi lõigatud piki oma pikitelge või selle suhtes sellise nurga all, et suurema ja väiksema läbimõõdu suhe suurem kui 4. · Külgoks laua küljele ulatuv oks · Servoks laua servale ulatuv oks · Kantoks laua kandile ulatuv oks · Õmblusoks sortimendi külge kogu selle laiuses läbiv piklik oks. · Tiiboks kandioks, mis lõigatud selliselt, et küljel on oksa suurima ja vähima läbimõõdu suhe suurem 4st. · Sõrgoks 2 tiib-või pikkoksa, mis on nähtavad samal küljel ja lähtuvad ligikaudu samast punktist. · Kokkukasvanud oks aastarõngad moodustavad ümbritseva puiduga ühtse terviku oksa läbilõike ümbermõõdust mitte vähem kui ¾
Oksad on bioloogiliselt paratamatuteks puiduriketeks. Avatud oks ümarmetsamaterjali külgpinnale väljuv oks. Umboks on tekkinud eemaldunud oksa tüüka ülekasvamisel elusate puidukihtidega, ei ulatu pinnale, aga on näha haavandlaikude või puhetistena. Piklik oks on läbi lõigatud piki oma pikitelge. Piklikku oksa, mis läbib sortimendi külje kogu laiuses, nim põikoksaks. Külgoks on laua küljele ulatuv oks. Servoks on laua servale ulatuv oks. Kantoks on laua kandile ülatuv oks. Otsmine oks on otspinnale ulatuv oks. Õmblusoks sortminedi külge kogu selle laiuses läbiv piklik oks. Hajuoksad igasugused oksad, mis paiknevad üksikult ja eemal üksteisest piki sortimenti ega ületa selle laiust. Koondoksad ümmargused, ovaal- ja kantoksad, mis on koondunud kahe- ja rohkem oksa kaupa sortimendi lõigul. Sõrgoks e hargnev oks. Kokkukasvanud oks, osaliselt kokkukasvanud oks, kokkukasvamata oks, terve oks, hele terve
· Ovaaloks on oma pikitelje suhtes läbi lõigatud sellise nurga all, et suurema ja väiksema läbimõõdu suhe on suurem kahest, kuid väiksem neljast (EVS 1,5 kuni 4). · Piklik oks (Pikkoks) on läbi lõigatud piki oma pikitelge või selle suhtes sellise nurga all, et suurema ja väiksema läbimõõdu suhe on suurem neljast. · Külgoks (Küljeoks) on laua küljele ulatuv oks. · Servoks (Servaoks) on laua servale ulatuv oks. · Kantoks (Kandioks) on laua kandile ulatuv oks. · Otsoks on otspinnale ulatuv oks. · Õmblusoksaks nimetatakse sortimendi külge kogu selle laiuses läbivat piklikku oksa. · Tiiboks kandioks. Mis on lõigatud selliselt, et küljel on oksa suurima ja vähima läbimõõdu suhe suurem kui 4. · Sõrgoks - kaks tiib- või pikkoksa, mis on nähtavad samal küljel ja lähtuvad ligikaudu samast punktist. · Kokkukasvanud oksa aastarõngad moodustavad ümbritseva
Tõusuviis – sõiduviisile sarnanev liikumisviis järsu tõusu ületamiseks. Ei esine vabalibisemist. Suusataja põhiasend – suusataja lõdvestunud seisu asend, kus käe-ja jalaliigesed on kergelt kõverdatud, kere veidi ette kallutatud, selg kumer, lõug alla lasted, vaade 3-5m ette. Käed valmis tasakaaluliigutusteks või kepitõukeks. Piirasend - tehnika faasi algus või lõppasend. Suusad lappi – suusatallad lumel lapiti. Suusad kanditud – kallutatud suusa servale e. kandile. Kantida võib üht või mõlemat suuska, sise- või välisküljele, samale või eri külgedele, mäe või oru poole. Suusad rööpi - ehk paralleelselt. Suusad kohakuti - rööbiti ja ninad teineteise kõrval. Tugiasend – suusad rööbiti, üks suusk veidi ette lükatud. Sahkasend – suusaninad lähestikku, kannad laiali. Käärasend – suusaninad laiali, kannad lähestikku. Väljaseadeasend – üks, sirge koormusvaba jalg ette lükatud, teine koormatud jalg taga kõverdatud.
Tekib arvestamine tsensuuriga. Pole tark pööraselt alustada. Kaplinski puhul võinuks panna radikaalsema kogu. Ehini esimene raamat koostatud nii, et poleks liiga sürrealistlik. 70ndate teisel poolel hakkavad luulemuutusi juhtima. 18.02 loeng Aleksander (Sass) Suuman Autor, kes oli korraga kunstnik ja kirjanik. Pärit Virumaalt. On kodukandi keelt mõnevõrra loomingus kasutanud, pole murdeluuletaja, aga mingi diftongilisus on sees, viitab Simuna kandile. Kunsti ja kirjanduse ühendus on näha. Nt võime öelda, et 60ndatel Suuman on üks neid, kes katsetab piltluule vallas. Pole peamine, vaid kõrvalharusid. Laiendused väikestest eksperimentides juhtivad. Liigub Alliksaare lähikonnas, aga ei kirjuta samamoodi. Laias laastus võib Suumani loomingus 3 jätku eristada: 1. 60ndad aastad- lähimal oma aja traditsiooniline, klassikalisele traditsioonile. Valdavalt lüürile luule suurte metafooridega ja elukunstiga täidetud
annaabi.ee 
