Ühtlasi peame oluliseks avalikkusele laienemispoliitika hüvede senisest paremat selgitamist. Eesti saab Euroopa Liidult abi kolme ühinemiseelse programmi kaudu. Neist vanim on 1989. aastal loodud Phare, mis Eestis rakendus 1991. aasta lõpus. Ülejäänud kaks programmi on SAPARD ja ISPA, mõlemale pandi alus 1999. aastal ning nende jaoks on ELi eelarves raha 2000. aastast. Eestisse jõudsid ISPA ja SAPARDi toetused 2001. aasta lõpus. Nii Phare, ISPA kui ka SAPARDi laiem eesmärk on aidata kandidaatriikidel valmistuda liitumiseks ELiga ning seetõttu saavad abi eelkõige eurointegratsiooniga seotud valdkonnad. Konkreetsemalt toetab Phare kandidaatriikide avaliku sektori institutsioonide haldussuutlikkust ning investeeringuid, mis aitavad kandidaatriikidel kohandada oma ettevõtteid ja peamist infrastruktuuri Euroopa Liidu normidele ja standarditele, ISPA suuremaid infrastruktuuriprojekte transpordi ja keskkonna alal ning SAPARD Eesti põllumajanduse kohandamist ELi normidega ja maaelu arengut
Euroopa Liidu liikmeks. Ühinemise ajaks peavad uuel liikmel olema: · stabiilsed institutsioonid, mis tagavad demokraatia, õigusriigi, inimõiguste järgimise ja rahvusvähemuste kaitse; · toimiv turumajandus ning võime tulla toime liidu turul valitseva konkurentsiga; · võime täita Euroopa Liidu liikmeksolekust tulenevaid kohustusi, sealhulgas ELi eesmärkide järgimisele kaasa aitamine. Kandidaatriikidel peavad olema vastavad haldusorganid, kes on võimelised rakendama ja haldama Euroopa Liidu õigustikku. Ühinemine Iga kandidaatriigi ja Euroopa Liitu esindava Euroopa Komisjoni vahel peetakse liitumisläbirääkimisi. Läbirääkimiste lõppedes peavad olemasolevad liikmesriigid uue riigi ELiga ühinemist lubava otsuse nõukogu istungil ühehäälselt heaks kiitma. Euroopa Parlament annab oma nõusoleku oma liikmete absoluutse häälteenamusega
Eesti saab 3 viimase käest raha. 41) Eur integratsiooni edasised võimalikud suunad. Laienemine-liit säilitab praeguse integratsiooni taseme kuid kaasab uusi liikmeid ,stagnatsioon- seisak, süvenemine- eesmärk liikuda pol liidu poole, üldine edasiminek nii laienemise kui süvenemise alal 42) EL laienemisega seotud probleemid.kunagi ei ole olnud nii palju kandidaatriike, riikidele on suunatud ainulaadsed kolmikkriteeriumid, Acquis, mida kandidaatriikidel tuleb üle võtte ja aktsepteerida, on oluliselt ulatuslikum, kandidaatriigid on madalama maj arengutasemega ja rohkem põllumaj suunatud kui varem, kandidaatriigid kuuluvad teise julgeolekutsooni, laienemine muudab EL suurriikide jõuvahekordi. 43) Riikide huvid EL laienemisel- lähtuvalt komisjoni arvamusest otsustas ülemkogu Luxem tippkohtumisel alustada 1998 märtsis liitumisläbirääkimisi 10 KIE riigi ja Küprosega ning seejärel kahepoolseste läbirääkimistega 5KIE riigiga.
· Ühinemise ajaks peavad uuel liikmel olema: · stabiilsed institutsioonid, mis tagavad demokraatia, õigusriigi, inimõiguste järgimise ja rahvusvähemuste kaitse; · toimiv turumajandus ning võime tulla toime liidu turul valitseva konkurentsiga; · võime täita Euroopa Liidu liikmeksolekust tulenevaid kohustusi, sealhulgas ELi eesmärkide järgimisele kaasa aitamine. Kandidaatriikidel peavad olema vastavad haldusorganid, kes on võimelised rakendama ja haldama Euroopa Liidu õigustikku. Olulisemad poliitikavaldkonnad: · Ühisturg (kaupade, teenuste, kapitali · Ühine põllumajanduspoliitika ja tööjõu vaba liikumine) · Keskkonnapoliitika · Majandus- ja rahaliit · Regionaalpoliitika
kasutamine (et taastuvate ja taastumatute loodusvarade tarbimine ei ületaks lood taluvust; ressursikasutus majkasvu tagamiseks peab saavutatama oluliselt kasvanud ressursitõhususega, majanduse dematerialiseerimisega ja jäätmete vältimisega), jäätmekäitlus (taas ja korduvkasutus). EL ja laiem maailm (EL laieneb ja kkõigusaktide rakend saab olema kandidaatriikide peam ül; kandidaatriikidel võimalus säästvaks majarenguks; rahvah plaanis on oluline, et kkküsimusi arvestataks kõigis EÜ välissuhtluse aspektides). Osalemine ja teabe kättesaadavus (seeläbi luuakse kkpol, sihidvahendid koostöös huvirühmadega). Kkpol peab olema innovatiivne ja otsima uusi võimalusi tööks eri ühiskonnakihtidega (tööstus, tarbijad), neid sidudes ja koostööd edendades. Tuleb tõhustada kkõigusaktide rakendamist, kaasa arvatud
annaabi.ee 
