Dialoog Liitumisküsimustes (Intensified Dialogue on the Questions of Membership). 1997 mai Portugalis NATO ja partnerite välisministrite kohtumisel pannakse alus EuroAtlandi Partnerlusnõukogule (EuroAtlantic Partnership Concil, EAPC), mis asendab NACCi. 1999 aprill Washingtoni tippkohtumine, kus tähistatakse NATO 50. aasta juubelit. NATO tunnustab Eestit kui võimalikku liikmekandidaati. Üheksale kandidaatriigile esitatakse Liikmelisuse tegevusplaan (Membership Action Plan, MAP). 2002 november Praha tippkohtumine, kus Eestile koos Bulgaaria, Leedu, Läti, Rumeenia, Slovakkia ja Sloveeniaga esitatakse kutse liitumisläbirääkimistele NATOga ühinemiseks. 2003 jaanuar 2003 märts toimuvad Eesti liitumisläbirääkimised NATOga 2003 märts NATO liikmesmaad allkirjastavad 26.märtsil Brüsselis Bulgaaria, Eesti, Leedu, Läti, Rumeenia,
· ASSOTSIATSIOONI- E. EUROOPA LEPING Vabakaubanduse sätestamine Kapitali, teenuste ja inimeste vaba liikumise järkjärguline juurutamine Tihedate poliitiliste sidemete loomine Ühinemise eelduseks kandidaatriigi õigusaktide harmoneerimine EL õigusega, vastavate haldusstruktuuride reformimine Tihe majanduslik koostöö paljudes valdkondades Koostöö justiits- ja siseküsimustes Raamistik kandidaatriigile antava EL abi osas (Phare) · ASSOTSIATSIOONILEPINGUD 17 · EESTI INTEGRATSIOON EL 1996 Euroopa Komisjoni arvamus (avis) : Eesti on demokraatlik riik, kus stabiilsed institutsioonid tagavad õigusriigi, inimõigused ning vähemuste kaitse. Kuid on vaja rakendada abinõusid vene keelt kõnelevate mittekodanike integreerimiseks Eesti ühiskonda
7. veebruar 1992 Maastrichti leping (Hollandi linn) EL-i asutamisleping. 1. nov 1993 see alles jõustus (sünnipäev). EL (EU) : majandusalane koostöö, julgeolek ja välispoliitika, koostöö sisepoliitika ja õiguspoliitika 1995 Soome, Rootsi, Austria. 2004. 1. mai Eesti, Läti, Leedu, Poola, Tsehhi, Slovakkia, Ungari, Sloveenia, Küpros, Malta. 2007. jaanuar Rumeenia, Bulgaaria 27 liikmesmaad! Kopenhaageni kriteeriumid 1993. aasta nõuded, mis esitatakse EL-i kandidaatriigile. Stabiilne turumajandus, stabiilne demokraatia ja vähemuste austamine ning riigi võimelisus oma territooriumil rakendada EL-i seadusandlust (acquis). Euroopa liidu juhtorganid. EL Ülemkogu koosneb liikmesmaade tippjuhtidest.Presidendid, peaministrid. Kõige tähtsam tööorgan, mis paneb paika liidu üldise tegevusstrateegia. Kogunevad vähemalt 2 korda aastas, aga sageli tihedamini(kohustuslikud on juunis ja detsember). Ülemkogu tööd ja
inimõiguste järgimise ja rahvusvähemuste kaitse. 2) majanduslik kriteerium: toimiv turumajandus, suutelisus toime tulla konkurentsireeglitega. 3) õiguslik kriteerium: suutlikkus võtta endale kõik EL täisliikme kohustused. Tegelikult on kriteeriumid vaid abivahend, laienemine oli poliitiline otsus. On välja öeldud, et riigi SKT ühe elaniku pole laienemisel kriteeriumiks, kuid on oluline. 2000. a detsembris esitas Euroopa Komisjon Kopenhaageni tippkohtumisel liitumiskutse 10 kandidaatriigile (Ungari, Poola, Läti, Slovakkia, Eesti, Leedu, Tsehhi, Sloveenia, Küpros, Malta). 1. maist 2004 kuuluvad nimetatud riigid EL-i. Kuna EL-i uued kodanikud teenivad keskmiselt vaid 40% teiste liikmesriikide keskmisest sissetulekust, sisaldavad liitumismeetmed ka rahalise abi paketti, mille suurus 2004. a on 10, 2005. a 12,5 ja 2006. a 15 miljardit eurot. See aitab uute liikmesriikide majandustel ülejäänud 15-le järele jõuda. Uued ja võimalikud liitujad
ja rahvusvähemuste kaitse. 2) majanduslik kriteerium: toimiv turumajandus, suutelisus toime tulla konkurentsireeglitega. 3) õiguslik kriteerium: suutlikkus võtta endale kõik EL täisliikme kohustused. Tegelikult on kriteeriumid vaid abivahend, laienemine oli poliitiline otsus. On välja öeldud, et riigi SKT ühe elaniku pole laienemisel kriteeriumiks, kuid on oluline. 2000. a detsembris esitas Euroopa Komisjon Kopenhaageni tippkohtumisel liitumiskutse 10 kandidaatriigile (Ungari, Poola, Läti, Slovakkia, Eesti, Leedu, Tsehhi, Sloveenia, Küpros, Malta). 1. maist 2004 kuuluvad nimetatud riigid EL-i. Kuna EL-i uued kodanikud teenivad keskmiselt vaid 40% teiste liikmesriikide keskmisest sissetulekust, sisaldavad liitumismeetmed ka rahalise abi paketti, mille suurus 2004. a on 10, 2005. a 12,5 ja 2006. a 15 miljardit eurot. See aitab uute liikmesriikide majandustel ülejäänud 15-le järele jõuda. Uued ja võimalikud liitujad
EL-i ministrite nõukogu toetust. Lõpliku otsuse langetab kahekolmandikulise häälteenamusega EL-i tippkohtumine. ·· Tippkohtumise otsus peaks Euroopa Komisjoni hinnangul saabuma umbes pool aastat enne liitumistähtaega seega Eesti puhul juunis 2006. ·· Liitumist arutab ka Euroopa Parlament, kuid tema sõnal on soovituslik jõud. 2000 detsembris esitas Euroopa Komisjon Kopenhaageni tippkohtumisel liitumiskutse 10 kandidaatriigile (Ungari, Poola, Läti, Slovakkia, Eesti, Leedu, Tsehhi, Sloveenia, Küpros, Malta). Kõik need riigid kuulusid Euroopasse mitte ainult geograafiliselt, vaid ka oma kultuuri, ajaloo ja pürgimuste poolest. 1. maist 2004 kuuluvad nimetatud riigid EL-i. EL-i 75 miljonit uut kodanikku teenivad keskmiselt vaid 40% teiste liikmesriikide keskmisest sissetulekust. Seetõttu sisaldavad liitumismeetmed ka rahalise abi paketti, mille suurus 2004. a on 10, 2005. a 12,5 ja 2006. a 15 miljardit eurot
annaabi.ee 
