5.4 Nõrkvool ja side Hoone sidevõrk ühendatakse krundi tänavapoolses osas paiknevas AS Elioni sidekapiga kasutades selleks samuti maasisest kaablit. Selle võib paigaldada paralleelselt elektrikaabliga. Täpsustada aga nende vahekaugus. Elamu nõrkvool koosneb televisiooniseadmest ja valvesignalisatsiionist. 1.5.5 Tulekaitse nõuded Elamu tulepüsivusklass on TP2. Ehitise kandekontruktsioonide tulepüsivus REI 240. Klaasustega kamina ees on plekk 700x1000. Kaugus põlevatest kandekonstruktsioonidest korstna välispinnani vähemalt 100. Katuselae peale asuvasse tühimikku pääseb esimese korruse esikus oleva luugi (EI 15) kaudu, mis on varustatud kohtkindla redeliga. Pööningulae tulepüsivus EI 30. Hoonesse paigaldatakse suitsuandurid. Pääs katusele tagatakse katuseredeliga. Redel peab olema maast kättesaadav ja peab ulatuma korstnani selle puhastamiseks. Krundil on tagatud tuleohutuskujad, pääsud krundile ja ümber hoone. Auto seisuplats on hoonest vähemalt 4 m. 1.5
omavad tuleohutuse mõttes terase ja betooni ees isegi eeliseid, sest nende kandevõime säilivusaega tulekahjus on lihtne prognoosida. Üsna laialt levinud arvamuse kohaselt ei ole puidust võimalik tulepüsivalt ehitada. Vaieldamatult on puit põlev materjal ja seda ei saa ühegi immutuse või keemilise kaitsevahendiga muuta täiesti mittepõlevaks. See-eest võib puidu muuta raskesti süttivaks. Samas on praktikast teada väga vähe juhtumeid, kus tulekahju on alguse saanud puidust kandekonstruktsioonidest. Tuleohu seisukohalt ei olegi niivõrd tähtsad piirangud kandekonstruktsiooni põlemisomadustele, kuivõrd hoones sees toimuv. Puit süttib kas lahtisest leegist või suurest kuumusest. Et puit süttiks, peab tema pinnatemperatuur olema üle 400 °C. Tuli levib mööda puitelemendi pinda, süüdates üha uusi pindu. Alguses põleb tuli jõuliselt ning puidu ristlõike ümber moodustub isoleeriv puusöe kiht. Puusöe ja põlevate gaaside koosmõjul algab keemiline lagunemine ning tulest .Puidu
Ripplagi on aurutõkkena. 7. Õhumüra isoleerimine. Nüüdisaegsele laele annab õhumüra pidavuse saavutamiseks vajaliku massi kahekordne kipsplaat. Õhumüra summutamiseks kasutatakse ka ripplage, mis tehakse harilikult pressitud mineraalvatt- ja kipsplaatidest, alumiiniumplekist jne ja kinnitatakse vahelae konstruktsiooni külge ümar- või lattrauast riputite abil. Tavaliselt löögi-mürakindlamad on põrandad, mis on elastse vahekihiga või õhkvahega isoleeritud vahelae ja seinte kandekonstruktsioonidest. Puitvahelaele ehitatud põranda õhumürapidavust saab suurendada raske täidise kasutamisega (liiv, räbu, savi, liiv-savi betoon), niipalju kui puittalade kandevõime seda lubab. Rasked materjalid isoleerivad õhumüra. Kasutatakse mineraalvilla, 2 kihti kipsplaati, õhkvahet. Villad summutavad kõrgeid helisid. 8. Löögimüra isoleerimine, "ujuvad" põrandad. Löögimüra isoleerimine kummikiht põrandale
täitematerjali kivistumisel. Sideaine ja vesi on aktviised koostisosad, nad tekitavad tehiskivi, mis liigab täitematerjalide terad kokku. Täitematerjaldideks on liiv, killustik, kruus jne. Raskebetoon on kõige levinum, mistõttu nimetatakse teda lihtsalt betooniks. Koosneb veest, sideainest, liivast , killustikust või kruusast ning vahel ka lisanditest. Sideainena kasutatakse harilikult tsementi. Raskebetooni kasutatakse enam kandekonstruktsioonidest, lisaks teekattematerjaline, põrandateks ja hüdrutehnilistes ehitistes. Betoonsegu valmistatakse kas tehases või siis ehitusplatsil. Transporditakse segistiga. Betoon kivistub esimestel päevadel kiirelt, hiljem aga üha aeglasemalt. Betoon peab saama kivistuda 28 päeva. Talvel betoneerides tuleb 3-5 päeva jooksul kaitsta külmumise eest. RAUDBETOON. Raudbetoon on liitmaterjal, mis koosneb betoonist ja terasest. Betaoon võtab vastu peamiselt survejõude ja betoon tõmbejõude
Rasked materjalid isoleerivad õhumüra. Kasutatakse mineraalvilla, 2 kihti kipsplaati, õhkvahet. Villad summutavad kõrgeid helisid. Kui kasutatakse kivivilla peaks õhumüra pidavuse saavutamiseks vajaliku massi saamiseks kasutama 2kordset kipsplaati. Võib kasutada ka õhkvahet laekonstruktsioonide vahel ehk ripplage. Helineelavust saab suurendada kattes põranda vaibaga. Tavaliselt löögi-mürakindlamad on põrandad, mis on elastse vahekihiga või õhkvahega isoleeritud vahelae ja seinte kandekonstruktsioonidest. 8. Löögimüra isoleerimine, ,,ujuvad" põrandad Löögimüra puhul tekitavad vibratsiooni konstruktsioonile suunatud löögid. Löögimüra isolatsioonile avaldab mõju konstruktsiooni jäikus. Suur jäikus on kasulik, õhukesed kivikonstruktsioonid on ebasobivad ja nende isoleeritavust saab parandada helisid summutava mitmekihilise plaatkonstruktsiooni abil. Isoleeritavust saab parandada kahekordse
siledaks), polümeertsement-, polüvinüülatsetaat- või ksüoliidist kihiga (aluskiht samuti ksüoliidist). Paljudel juhtudel kleebitakse liimi, mastiksi või pasta abil põranda aluskihile rullmaterjal: linoleum, reliin jms. Mitmesugused vaipkatted ei vaja põranda külge kleepimist, vaid neid võib kinnitada seina ääres põrandaliistuga või ka lahti jätta. Tavalisest löögi-mürakindlamad on põrandad, mis on elastse vahekihiga või õhkvahega isoleeritud vahelae ja seinte kandekonstruktsioonidest. Puitvahelaele ehitatud põranda õhumürapidavust saab suurendada raske täidise kasutamisega (liiv, räbu, savi, liiv-savi betoon), niipalju kui puittalade kandevõime seda lubab. Täidiseta või kerge mineraalvatt-täitega puitvahelagi õhumüra ei tõkesta, selle õhumürapidavuse tagamiseks kasutatakse laevoodrina kahekordset kipsplaati. Helineelavuse suurendamiseks kaetakse põrand vaibaga või vaipkattega.
annaabi.ee 
