c) lae- e rippvintsid. Kuna vintsi omakaal on tunduvalt väiksem tema tõmbejõust, tuleb vints töötamisel tugevalt kinnitada vastavate tugiankrute külge. Iseseisvaid vintse on lubatud ankurdada kolmel viisil: 1 Ankrupoltide abil betoonvundamentidele; 2 Eraldi alusele kinnitatult vaiadega ja vasturaskusega; 3 Pinnasesse süvistatud palk- või betoonankrutega. Mingil juhul ei tohi vintse ankurdada kasvavate puude ega hoonete kandeelementide külge. Käsivintse toodetakse tõstejõuga 1,0...8,0 tonni. See jõud saadakse hammasrataste mitmekordse ülekande kasutamisel. Vändast keeramisel hambub vända teljel olev väike hammasratas suurema hammasrattaga, mille teljel asuv väike hammasratas omakorda hambub suurema hammasrattaga ja selle teljel asuv väike hammasratas omakorda jällegi trumlirattaga, pannes selle pöörlema vända liikumise vastassuunas. Trumliratas on jäigalt ühendatud vintsi
Need sooned ühendatakse katuse äärtel tuulutuskanali ja -avadega. Lisaks vib paigutada katusesse tuulutuskuplid, mille kaudu veeaur katuse alt välja pääseb. On olemas ka spetsiaalseid auru läbilaskvaid kattematerjale, mis lisatuulutust ei vaja. Tuulutust ei vaja ka pooratud lamekatus, mis peab kaua vastu, sest sellele ei mju talvine külm ega suvine päike (katus on ühtlases toatemperatuuris). Kui lamekatuse kalle on väga madal, on oht, et katusele tekivad ehitusvigade ning katuse kandeelementide läbipaindumise tttu veeligud. Talvel vesi likudes külmub ja nii on osa katusest no eritingimustes. Katuse kestvus väheneb ja vivad tekkida läbijooksud. Vee äravool Vee ärajooksu parandamiseks tuleks katusele anda väike kalle. Kui katuse kalle on väiksem kui 2,5%, peaks kasutama tavalisest kvaliteetsemaid kattematerjale ning katusekate peaks olema kahekihiline. Kindlasti on vee ärajuhtimiseks vajalikud välised veeärastusavad ja
Tänapäevases mõistes monteeritavat raudbetooni hakati kasutama 20. Sajandi alguses. Sellest ajast võib tuua kolm ajaloolist täiustust raudbetooni kasutuses, mis on radikaalselt mõjutanud tänaste ehitiste arhitektuuri. Need on õhukeseseinaliste raudbetoonkoorikute ja tehases toodetud monteeritavate raudbetoonelementide kasutuselevõtt ning raudbetoonelementide eelpingestamine (Otsman, 1976: 29). Eriti hoogustas elementehitust eelpingestatud, suureavaliste kandeelementide laialdasem kasutuselevõtt pärast Teist maailmasõda. Eelpingestamise mõte on viia veel mitte tööolukorras olev element juba eelnevalt surutud seisundisse või anda talle ekstsentrilise surve korral eelkõverus, mis tööolukorras kompenseerib kasutuskoormuse. Sellisel viisil välditakse pragude teket ja suureavaliste konstruktsioonide läbivajumist, samuti on eelpingestatud element võimeline vastu
-avadega. Lisaks võib paigutada katusesse tuulutuskuplid, mille kaudu veeaur katuse alt välja pääseb. On olemas ka spetsiaalseid auru läbilaskvaid kattematerjale, mis lisatuulutust ei vaja. Tuulutust ei vaja ka pööratud lamekatus, mis peab kaua vastu, sest sellele ei mõju talvine külm ega suvine päike (katus on ühtlases toatemperatuuris). Kui lamekatuse kalle on väga madal, on oht, et katusele tekivad ehitusvigade ning katuse kandeelementide läbipaindumise tõttu veelõigud. Talvel vesi lõikudes külmub ja nii on osa katusest nö. eritingimustes. Katuse kestvus väheneb ja võivad tekkida läbijooksud. RASKEBETOON Raskebetooni koostismaterjalid Raskebetoon koosneb sideainest, veest, peentäitematerjalist (liiv), jämetäitematerjalist (killustik või kruus) ja lisanditest, kusjuures lisandeid ei tarvitse betoonis alati olla. Raskebetuun on kõige levinum betooni liik. Sellepärast nimetatakse teda ka lihtsalt betooniks
76. Mille poolest erineb karkasshoone karkassita hoonest? Karkasshoone kandvateks osadeks on postid/sambad, talad/fermid, laepaneelid, trepid, katused. Aga karkassita hoonete kandvateks osadeks on seinad, mis on valatud või laotud. 77. Kuidas tagatakse hoonete ruumiline jäikus karkasshoonete? - Jäigastatakse karkassi sõlmed. - nähakse ette üksikud tasapinnalised diafragmad. - nähakse ette ruumilised sidemed diafragmad. - karkasipostide vahele paigaldatakse tõmbitsad. - katuse kandeelementide vahele nähakse ette sidevarraste süsteem, mille juures võib arvestada ka katusekatte töötamist. - Hoonete jäigastavateks elementideks võivad olla ka monoliitsete seintega trepikojad, ja liftisahtid. 78. Kuidas ühendatakse raudbetoonhoone karkassi elemente omavahel? - Riivis kinnitatakse konsoolidele seibi ja mutriga ankrupoldi abil. Tala otsa all on neopreenist padi. - Korruspostide jätkamisel kasutatakse lisavardaid ning keevitusühendusi, mis betoneeritakse.
lastide vertikaal-, kald- või horisontaalsuunaliseks ümberpaigutamiseks ja tõstemastide või masttõstukite mastide vantide pingutamiseks. Peale selle kasutatakse neid paljude teiste tõstemasinate tõstemehhanismidena. 113-Kuidas liigitatakse vintsid trumli ja jõuallika sidestuselt? a) elektroreversiiv-vintsid b) friktsioonvintsid 114-Millele ei tohi kinnitada ega toetada abitõsteseadmeid? Mingil juhul ei tohi vintse ankurdada kasvavate puude ega hoonete kandeelementide külge 115-Milleks kasutatakse ehitustõstukeid? Ehitustõstukeid kasutatakse materjalide, detailide, tööriistade ja inimeste tõstmiseks korrustele santehniliste ja elektrisüsteemide montaazi ja viimistlustööde teostamise ajal ning kõrghoonete (üle 6 korruse) põhimontaazi või müüritööde käigus. 116-Kuidas liigitatakse ehitustõstukid tõstemehhanismi tüübi alusel? a) tross-tõstemehhanismiga, b)
annaabi.ee 
