Ilma rahata saaks tegelikult väga hästi hakkama, sest et kui said meie esivanemad ilma rahata saaks meie kaa. Söök oleks olemas. Jook oleks olemas. Süüa saaks põlluharimise teel ja ka karjakasvatamise teel. Põllumajanduse poole pealt saab süüa kartuleid, tomateid, kurke, kapsast, vilja(kui haritakse viljapõldu)ja viljast leiba ja kõike muud sellist. Aga karjakasvatuse poole pealt saab lehmadelt piima, sigadelt liha, kanadelt muna ja liha. Niiet tegelikult ei olekski millestki nii puudust kui inimesed tegelikult arvavad. Mina arvan nii, et tegelikult elu ilma rahata ei olekski nii jube. Sest, et inimesed on ikkagi suutnud ilma rahata elada ja on saanud hakkama! Aga siiski. Me elame ikkagi 21l sajandil ja nüüdisajal on juba raha kasutusel ja selle väärtus aina kasvab ja kasvab!
Üksikuid inimesi näeb samas maal vähe, tavaliselt kolivad inimesed ikkagi vanaduses maale, et oma vanaduspõlve rahulikult nautida, ümberkaudset loodust imetleda ja vanuaegu meenutada. Maa inimesed tegelevad aga teistsuguste asjadega kui linna inimesed ning sisustavad oma vabaaega sammuti teistiti. Mõni käib kalal, hoolitseb loomade eest, harib põldu või kasvatab midagi, teine aga hoolitseb loomade eest, kas siis lüpsab lehmi, ajab lammastelt villa, korjab kanadelt mune või teeb mõnest loomast liha. Samas, eks meil enamustel ole keegi ikka, kelle juures saab maaelule silma peale visata. Vahel on tõesti hea käia maal vanaema ja vanaisa juures, kas siis suvel puhkamas või niisama aeg-ajalt külas, vaatamas kuidas neil läheb. Saab ka veidi kätt proovida mõnes kohalikus töös või toimetuses. Mina isiklikult maal elada veel niipea kohe kindlasti ei tahaks, kuna linnades on kõik eluks vajalik olemas. Töökohad ja ettevõtted asuvad enamus linnas,
Kalkuni-, pardi-, lihakana- ja hanetibude sugupool määratakse enamasti samuti kui munakanatibudel. Aretatud on sellised munakanade ning kanabroilerite liinid ja tõud, millel kukk- ja kanatibudel on udusulgede värv erinev. Neid nn autoseksseid tibusid on võimalik sulestiku värvuse ja küünarhoosulgede kasvukiiruse järgi eristada täpsusega 99...100%. Vastkoorunud munakanatibudel on võimalik sugupoolt eristada tiiva hoosulgede kasvukiiruse järgi. Haudemunade tootmine Kanadelt hakatakse haudemune võtma pärast teist munemiskuud. Haudemune tuleb püüda toota ja saada puhastena, sest seni ei ole leitud ühtegi moodust muna puhastamiseks seda kahjustamata. Kvaliteetsete haudemunade tootmiseks tuleb:Haudemune korjata vähemalt iga 2 tunni tagant. Hoida pesad ja lindla alati heas korras. Pesa olgu hämar ja maast mitte kõrgemal kui 60 cm. Puhtad ja määrdunud munad üksteisest eraldada. Puhtad munad
– liikuva, purunenud või mujal kui muna tömbis otsas paikneva õhuruumiga munad; – veretäppide või mõne muu juhusliku lisandiga munad; – väga liikuva või vastu koorealuseid kiudkesti kleepunud rebuga munad; – rebumembraani purunemise tõttu segunenud või hallitanud sisuga munad; – määrdunud munad; – lootega (munade läbivalgustamisel on märgata loote arengu algust) munad; – liiga suured ja väga väikesed munad; – pikemat aega säilitatud munad. Haudemunade tootmine Kanadelt hakatakse haudemune võtma pärast teist munemiskuud. Haudemune tuleb püüda toota ja saada puhastena, sest seni ei ole leitud ühtegi moodust muna puhastamiseks seda kahjustamata. Kvaliteetsete haudemunade tootmiseks tuleb: – Haudemune korjata vähemalt iga 2 tunni tagant. – Hoida pesad ja lindla alati heas korras. – Hoolitseda, et kanad ei muneks allapanule, st kindlustada küllaldane pesade arv. 6
Tema kaudu levis mujale ilma ka farmi olukord. Jaanuaris tuli toidust nappus, aga siiski näidati välismaailmale, nagu oleks toitu küllalt ja veel rohkemgi. Napoleon ei ilmunud enam nii tihti avalikkuse ette ja hoidus majja, kus kõiki uksi valvasid koerad. Ühel päeval teatati, et kanad peavad oma munad ära andma. Kanad ei olnud sellega nõus, sest olid juba valmistunud kevadiseks hauduminseks. Kanad hakkasid mässama ja munesid mune sarikal, kust need siis maha katki kukkusid. Kanadelt võeti toit ära ja ähvardati igaühte, kes kanadele toitu annab surmanuhtlusega karistada. Viis päeva pidasid kanad vastu, aga siis andsid alla. Üheksa kana olid surnud, aga surma põhjuseks nimetati hoopis koktsidioosi. Koostööd taheti hakata tegema ka teiste farmeritega. Lumepalli hakati süüdistama kõiges, mis halvasti oli ja teda kasutati teiste loomade hirmutamiseks. Lumepalli sangarlust Lehmalauda lahingus hakati muutma. Toimus ajupesu.
– veretäppide või mõne muu juhusliku lisandiga munad; – väga liikuva või vastu koorealuseid kiudkesti kleepunud rebuga munad; – rebumembraani purunemise tõttu segunenud või hallitanud sisuga munad; – määrdunud munad; – lootega (munade läbivalgustamisel on märgata loote arengu algust) munad; – liiga suured ja väga väikesed munad; – pikemat aega säilitatud munad. Haudemunade tootmine Kanadelt hakatakse haudemune võtma pärast teist munemiskuud. Haudemune tuleb püüda toota ja saada puhastena, sest seni ei ole leitud ühtegi moodust muna puhastamiseks seda kahjustamata. Kvaliteetsete haudemunade tootmiseks tuleb (Leesment, 1977; Andersson, 1993): Haudemune korjata vähemalt iga 2 tunni tagant. Hoida pesad ja lindla alati heas korras. Hoolitseda, et kanad ei muneks allapanule, st kindlustada küllaldane pesade arv.
bioloogiliste muutuste juhtimine ja sellest kasu saamine (Siling & Lõokene, 2001, lk 35). Põllumajanduslik toodang on bioloogilisest varast saadav või eraldatav toodang (RTJ 7, 2011, §6). Põllumajanduslik toodang tekib kas bioloogilise vara eluprotsessi lõpetamisega (näiteks langetatud mets; lihakere tapamajas) või põllumajandusliku toodangu eraldamisega bioloogilise vara küljest (näiteks viljapuudelt koristatud saak; lehmadelt lüpstud piim; kanadelt saadud munad . (RTJ 7, 2011, §8) Bioloogilise varana võetakse toodang arvele ainult põllumajandusliku toodangu bioloogilisest varast eraldamise hetkel, hilisemal kajastamisel lähtutakse juhendist RTJ 4 „Varud“ (Vooro, 2011). Teoreetilise analüüsi põhjal järeldab autor, et bioloogiliseks varaks on ettevõttes kasutatavad elus ja elutud varad, mida ettevõte võib omada või rentida kapitalirendi tingimustes. Põllumajandusliku
muundumine põllumajanduslikuks toodanguks või uuteks bioloogilisteks varadeks, ), mõiste bioloogilised varad (loomne või taimne elusorganism), kui ka mõiste põllumajanduslik toodang (bioloogilisest varast saadav või eraldatav toodang; tekib kas bioloogilise vara eluprotsessi lõpetamisega, näiteks lihakere tapamajas või põllumajandusliku toodangu eraldamisega bioloogilise vara küljest, näiteks lehmadelt lüpstud piim, kanadelt saadud munad) ning nende kajastamise ettevõtte raamatupidamises, andes seega täpsed juhised ka loomakasvatuse kaasneva toodangu bilansilise omahinna arvutamiseks. Variante on juhendis valida kolm: 1. Bioloogilist vara kajastatakse nii esmasel arvelevõtmisel kui ka järgnevatel bilansipäevadel nende õiglases väärtuses, millest on maha arvatud hinnangulised müügikulutused (näiteks tasud vahendajatele, riigilõivud ja
varad. 5.1.1.1.2 Bioloogiline vara on loomne või taimne elusorganism, näit.koduloomad ja linnud , istanduses, kalad kalakasvanduses ja kasvav mets. Põllumajanduslik toodang on bioloogilisest varast saadav või realdatav toodang . Ta tekib kas bioloogilise vara eluprotsessi lõpetamisega( näit. langetatud mets,lihakere tapamajas) või põllumajandusliku toodangu eraldamisega bioloogilise vara küljest (näit.viljapuudelt koristatud saak, lehmadelt lüpstud piim, kanadelt saadud munad). Põllumajandustoodang on põllumajanduslikus majandusüksuses toodetud taimekasvatuse, loomakasvatuse , tööstus- ja abitootmise toodang.Saadud toodangut kasutatakse kas tootmise jätkamiseks oma majandusüksuses või müüakse.Mõningal määral võidakse põllumaj. Toodangut ka osta, näiteks jõusööta loomadele, seemet ja istutusmaterjali külviks jne. 16.Loomade arvestus põllumajanduslikes majandusüksustes.
annaabi.ee 
