omandiks. 16. sajandil rändas Prantsuse maadeavastaja Jacques Cartier Kanadasse. Kirjeldades oma reisiraamatus avastatud maad, nimetas ta riiki põlisasukate sõna "kanata" järgi "Canada" mis tähendas mis tähendas "Väike küla" Alguses Inglismaa ja Prantsusmaa jagasid maad, kuid 18. sajandi lõpuks kuulus enamus maaalast Inglismaale. Pärast mõningaid konverentse ühines Kanada ,,Ühtseks Kanada riigiks" 1.juulil 1867. aastal Rahvastik 32.2% Kanadalasi 4.6% Itaallasi 21% Inglasi 4.% Lõuna - Aasialasi 15.8% Prantslasi 3.9% Hiinlasi 15.1% Sotlasi 3.9% Ukrainlasi 13.9% Iirlasi 10.2% Sakslasi Huvitav info Kanadast. Kanada ja USA vahel on maailma pikim valveta piir. Kanadal on maailma pikim rannikujoon Kanadas on 6 ajatsoont.
Kanada rahvaarv oli 2006. aasta rahvaloenduse andmeil 31 612 897. Kanadalasteks nimetatakse Kanada kodanikke. Kanada on paljurahvuseline ühiskond, mille rahvastik koosneb põliselanikest ning immigrantide järeltulijatest. Päritolu järgi on suurimad rühmad inglise, prantsuse, zoti, iiri, saksa,itaalia ja hiina päritolu kanadalased. Paljud immigrandid on säilitanud oma identiteedi ja elavad sageli kompaktsete rühmadena. Eesti päritolu kanadalasi oli 2001. aastal 22 085, neist 9645 nimetas oma (päritolu)rahvusena ainult eesti. 2006. aastal olid samad näitajad 23 930 ja 8440. 57% Kanada elanikest räägib emakeelena inglise keelt, 22% prantsuse keelt, 20% teisi keeli ning 1,2% mitut erinevat keelt. Prantsuskeelsed kanadalased elavad valdavalt Québecis (80% elanikest). Kanada põliselanikud on indiaanlased ja inuitid. Kanada lipp: Kanada vapp:
Nipigoni järv Metsajärv. 2.1 Rahvastik Kanada rahvaarv oli 2006. aasta rahvaloenduse andmeil 31 612 897. Kanadalasteks nimetatakse Kanada kodanikke. Kanada on paljurahvuseline ühiskond, mille rahvastik koosneb põliselanikest ning immigrantide järeltulijatest. Päritolu järgi on suurimad rühmad inglise, prantsuse, šoti, iiri, saksa, itaalia ja hiina päritolu kanadalased. Paljud immigrandid on säilitanud oma identiteedi ja elavad sageli kompaktsete rühmadena. Eesti päritolu kanadalasi oli 2001. aastal 22 085, neist 9645 nimetas oma (päritolu)rahvusena ainult eesti. 2006. aastal olid samad näitajad 23 930 ja 8440.[1] Kanada põliselanikud on indiaanlased ja inuitid. 2.2 Keeled 57% Kanada elanikest räägib emakeelena inglise keelt, 22% prantsuse keelt, 20% teisi keeli ning 1,2% mitut erinevat keelt. Prantsuskeelsed kanadalased elavad valdavalt Québecis (80% elanikest). 3.1 Kanada ajalugu 6
Kanadas on mehi ja naisi üllatavalt võrdne arv kus naissoost isikuid on ainult kolmsada tuhat tükki rohkem. Rahvastikutihedus riigis on 3,4 in/km² Kanada on paljurahvuseline ühiskond, mille rahvastik koosneb põliselanikest ning immigrantide järeltulijatest. Päritolu järgi on suurimad rühmad inglise, prantsuse, soti, iiri, saksa, itaalia ja hiina päritolu kanadalased. Paljud immigrandid on säilitanud oma identiteedi ja elavad sageli kompaktsete rühmadena. Eesti päritolu kanadalasi oli 2001. aastal 22 085, neist 9645 nimetas oma (päritolu)rahvusena ainult eesti. 2006. aastal olid samad näitajad 23 930 ja 8440. Enamus Kanada elanikest, ehk 57%, räägib emakeelena inglise keelt, 22% prantsuse keelt, 20% teisi keeli ning 1,2% mitut erinevat keelt. Prantsuskeelsed kanadalased elavad valdavalt Québecis (80% elanikest). Kanada rahvastiku peetakse väga meditsiiniliselt terveteks. 2014 aasta andmete järgi on nende eeldatav eluiga 82 aastat
August 4, 2005 - September 27, 2005 Michaëlle Jean (List, 2009) 11 5. RAHVASTIK JA KEEL 5.1. Kanadalased Kanada rahvastik koosneb suurelt osalt sisserännanuist (15% rahvastikust on sündinud väljaspool Kanadat) ja nende järglastest. Rohkem kui 30 rahvuse hulgas on kõige rohkem Kanadas inglasi koos sotlastega (36,2% rahvastikust) ja prantslasi (15,8%). Palju on ka saksa, itaalia, ukraina, hollandi, poola ja Skandinaavia päritoluga kanadalasi. (ENE 4, 1989) Põlisasukaid indiaanlased ja eskimoid on 2006 aasta seisuga 1 172 790 inimest. Hea sündivuse tõttu on nende arv tõusmas veelgi. Enamik põliselanike elab reservaatides ja eskimod muidugi põhjapoolsetel külmadel aladel. (Aboriginal, 2009) Kanada on nagu ka ülejäänud Ameerika alad väga usulise rahvaga maa. Kuna rahvastik on kirev siis on ka uske palju erinevaid. Umbes 46% rahvastikust on katoliku usku, sellele järgneb protestantlik usk 30%-ga
67% rahvastikust kõneleb inglise keelt, 26% prantsuse ja 7% räägitakse muid keeli. Kõige rohkem frankokanadalasi Quebeci provintsis ( 80% nendest ). Quebeci pealinn Montreal on väljaspool Prantsusmaad kõige suurem prantsuse keelt kõneleva rahvastikuga linn. Kanada prantsuse rahvuslased on taotlenud valdavalt prantsuse keelt kõneleva rahvastikuga alade Kanadast lahkulöömist. Kanadas elab ka palju Saksa, Itaalia, Ukraina, Hollandi, Poola ja Skandinaavia päritoluga Kanadalasi. Viimasel on sisseränne vähenenud. Põliselanikke - indiaanlasi ja eskimosid - on vastavalt umbes 380 000 ja 25 000. Suure sündivuse tõttu on nende arv 20. sajandil kiiresti kasvanud, kuid palju on segunetud ka sisserännanutega. Enamik indiaanlasi elab lõunaosas reservaatides, eskimod asustavad põhjarannikut ja Kanada arktika saarestikku. Asustus on maailma hõredaim - keskmiselt 2,5 inimest 1 ruutkilo - meetri kohta
- Individualism - Saavutusekultus, konkurents - Ärevus, stress - Usaldamatus riigi vastu Erinevus USA ja Kanada vahel (nt Klondike'i kullapalavik) Gallup Internationali andmed: 41% USA kodanikke väidab, et nad käivad regulaarselt kirikus, sama väidavad15% Prantsuse kodanikke, 10% Suurbritannia kodanikke ja25% Iisraeli kodanikke. Samas võib neis arvudes kahelda. Vrdl. ReligiousTolerance.org: tegelikud väärtused (saadud mitme meetodi abil): 21% ameeriklasi, 10% kanadalasi käivad tegelikult üks või rohkem kordi nädalas kirikus. Religiooni tugevuse põhjusi USAs: - Selektiivne immigratsioon - Kalvinism maine edu näitab jumalikku äravalitust: USAs on siiani maist edu jätkunud rohkem kui kusagil mujal (kaudne "jumalatõestus") - Tocqueville: kõik religioonid, mis pole riiklikud, peavad eneste eest rohkem võitlema (tänapäeval rakendatakse turundusstrateegiaid täie võimsusega)
annaabi.ee 
