Ümarkaar 3. Milline on romaani kirikute peamine tüüp? Basiilika 4. Millised võlvi tüüpe tunti, mis oli nende vahe? Silindervõlv(kõige lihtsam)- kaalult raske ja võimaldas katta ainult kitsaid ruume Ristvõlv võimaldas ehitada laiemaid vahesid/lööve; kaalult raske, seega tuli ehitada seinad massiivsed ja piilarid jämedad 5. Mis eripära oli Itaalia kirikutel? Neil oli kellatorn ehk kampaniil. 6. Kuidas kutsutakse maailma kõige kuulsamat kampaniili, mis temaga ehitamisel juhtus, miks? Pisa katedraali torn. See vajus viltu kuna ehitis rajati liiga pehmele pinnasele ja vundament polnud torni raskuse kandmiseks piisavalt tugev. 7. Milline kuulus kirik asub Veneetsias, kirjelda? Püha Markuse kirik viie kupliga tsentraalehitis, palju kaunistusi, kasutatud mosaiiki, fassaadid olid ohtralt dekoreeritud. 8. Mida tead profaanarhitektuurist?
Silindervõlv - ehk aamvõlv on lihtne, ligikaudu poolringjoonekujulise läbilõikega piklik võlv. Ristvõlv moodustub kahest risti asetatud silindevõlvist. transept ehk ristlööv on pikihoonet risti läbiv kirikuosa. 8. Nimeta tuntumaid romaani stiilis kirikuid! Cluny klooster, Püha Markuse kirik Veneetsias. 9.Mis on kampaniil? Nimeta kampaniil, mida hakati ehitama 1173.aastal, mis on sellele kampaniilile iseloomulikku? Mida teadustati selle kampaniili kohta 2008.aastal? Kampaniil (itaalia keeles campanile) on peamiselt Itaalias esinev kirikust eraldi seisev kellatorn. Nimetus tuleneb itaaliakeelsest sõnast campana('kirikukell'). Siis hakati ehitama Pisa torni. Tornile on iseloomulik, et seda taheti ehitada küll otse, ent see vajus viltu. 2008. aastal teadustati, et see ei olegi maailma kõige viltusem torn, selle tiitli sai hoopis Hollandis Bedumi linnas asuv Walfriduse torn. 10. Nimeta 1 romaani stiilis kirik Lääne-Eestis? Kus see asub
Rakendatud on antiikseid vorme sambad, pilastrid, baasid, ornamentika. Brunelleschi. Silinderkuppel koonilise katuse ja ümmarguse laternaga. Interjöör on renessansi harmoonia pärl oma valgete seinadega, mida liigendavad hallid kivipilastrid. 15. Basilica di Sant' Andrea Püha Andrease basiilika, Mantovas. Leon Battista Alberti jooniste järgi. Fassaad meenutab antiiktempli fronti ja/või triumfikaart. 16. Loggetta Sansoviniana 1549.a., asub Veneetsias Püha Markuse basiilika kampaniili jalamil. Kolmevõlviline, fassaadinissides Minerva, Apollo, Mercuriuse reljeefid. Kunagi oli vahtkonna kasutuses. Jacopo Sansovino -(1486-1570.a.; tegel. Jacopo Tatti) Itaalia arhitekt ja skulptor. Võttis kunstnikunime oma õpetaja Andrea Sansovino järgi, tegutses Roomas, Firenzes ja alates a.-st 1527 Veneetsias. 17. Villa Rotunda 1567.a. vastab renessansiideaalile, kõik neli külge ühesugused, igal küljel templifrondid. Vincenzas. Katusel on kuppel. Andrea Palladio - (1508-1580.a
Peamine kasu torni kaldest tuleneb aga sellest, et torn on muutunud Pisa turistide Mekkaks. Umbes saja tuhande elanikuga linnas voorib aastas läbi üle kolme miljoni turisti, kes jätavad siia sadu miljoneid liire selle eest, et 293 trepiastme ronimise järel nautida torni ülemiselt korruselt suurepärast vaadet Arno jõe suudmel Livornole, Toskaana saartele ja ümbritsevatele mägedele. Torn aga kaldub kõigile nähtavalt. Alles Veneetsia püha Markuse kiriku kampaniili varisemine 1902. aastal pani Pisa linnavõimud muretsema. 1907. aastal kutsuti kokku komisjon, kes alustas vajumise põhjuste uurimist. Selgitati, et võrreldes 1817. aastaga oli torni kalle 1911. aastaks suurenenud umbes 0,8 m võrra ja sellega asi piirduski. Hilisemadki komisjonid vaid mõõtsid vajumist, tehes kindlaks, et kalle suureneb 0,7...1,2 millimeetri võrra aastas. Alates 1935. aastast hakkas vajumine kiirenema, ulatudes kuni viie millimeetrini aastas
saab kaugeid objekte lähemale tuua. See juhuslik avastus tekitas Galileos huvi. Ta asus asja oma tavapärase põhjalikkusega uurima, töötas läbi erinevate klaasitüüpide kumerusi ja kooslusi ning arvutas täpsete matemaatiliste valemite abil välja nende erinevate kumeruste ja koosluste visuaalsed tulemused. 1609. aasta 21. augustil oli ta viimaks valmis ajaloo esimest teaduslike meetoditega valmistatud teleskoopi demonstreerima. Sõpradest ja austajatest ümritsetud ronis ta Veneetsia kampaniili (kirikuhoonest eraldi seisev kellatorn) tippu. Seal lubas ta kõigil järgemööda vaadata läbi oma ,,maagilise suurendusklaasi". Galileole hakkas sadama ohtralt teleskoobi tellimusi. Kuid Veneetsia doodzile kinkis ta selle niisama. Doodz vastas samasuguse heldusega ja käskis Galileo nimetada Padova ülikooli eluaegseks professoriks, kelle aastapalk ulatus ümberarvutatuna üheksakümne tuhande kroonini. Galileo oli nüüd oma õitsengu ja kuulsuse tipul. Sellest hoolimata oli ta õnnetu
Rakendatud on antiikseid vorme sambad, pilastrid, baasid, ornamentika. Brunelleschi. Silinderkuppel koonilise katuse ja ümmarguse laternaga. Interjöör on renessansi harmoonia pärl oma valgete seinadega, mida liigendavad hallid kivipilastrid. 15. Basilica di Sant' Andrea Püha Andrease basiilika, Mantovas. Leon Battista Alberti jooniste järgi. Fassaad meenutab antiiktempli fronti ja/või triumfikaart. 16. Loggetta Sansoviniana 1549.a., asub Veneetsias Püha Markuse basiilika kampaniili jalamil. Kolmevõlviline, fassaadinissides Minerva, Apollo, Mercuriuse reljeefid. Kunagi oli vahtkonna kasutuses. Jacopo Sansovino -(1486-1570.a.; tegel. Jacopo Tatti) Itaalia arhitekt ja skulptor. Võttis kunstnikunime oma õpetaja Andrea Sansovino järgi, tegutses Roomas, Firenzes ja alates a.-st 1527 Veneetsias. 17. Villa Rotunda 1567.a. vastab renessansiideaalile, kõik neli külge ühesugused, igal küljel templifrondid. Vincenzas. Katusel on kuppel. Andrea Palladio - (1508-1580.a
Kiriku siseruum on tänu valgmiku suurtele akendele hästi valgustatud, seda kaunistavad Giotto ja tema kaasaegsete freskod. Santa Maria del Fiore (alust. 1296) lahenduses pakkus ehitusmeister Arnolfo di Gambio uuendusena välja nelitise kohal asuva kupli, mis sel ajal veel väheste oskuste tõttu ehitamata jäi (kupli lahenduse pakkus alles vararenessansis välja arhitekt Filippo Brunelleschi). Kolmelööviline 153 meetri pikkune ja 38 meetri laiune basiilika on võlvitud roidvõlvidega. Kampaniili projekteeris 14.sajandil maalikunstnik Giotto. Nii kirik kui ka kampaniil on tahveldatud kahte värvi marmorplaatidega, mis geomeetrilisi kujundeid moodustades rõhutavad ehituses horisontaalsust. Siena katedraal (alustatud 13.saj. lõpus) on kuulus oma polükroomse marmorist tahvelduse poolest, mis nii eksterjööris kui interjööris pikkade horisontaalsete ribadena seinu, sambaid jm. katab. Kolmelöövilise transeptiga basiilika nelitise kohal on kuppel. Ukse- ja aknaavad