nõude siseküljed vahetult serva all. Kaunistused paiknevad horisontaalsete vöönditena. Sageli esinevaks motiiviks on kammivajutiste ja lohuridade vaheldumine. Kammivajutised võivad moodustada ka keerulisemaid geomeetrilisi kujundeid: siksakke, rombe jms. ning kolmel Eestist leitud killul esineb isegi kammivajutistest veelinnu kujutis. Tüüpilise kammkeraamika killud Villa asulakohalt (Ajaloo Instituut, AI 4037:203, 342, 427). 2.3. Hiline kammkeraamika Hilises kammkeraamikas eristuvad mitmed lokaalrühmad. Kõige selgepiirilisem erinevus on mandri ja Lääne-Eesti saarte seda tüüpi keraamikal. Mandril on peamiseks savi lisandiks üldiselt orgaanika: teokarbipurd ja purustatud taimne mass, vahel ka samott ja isegi lubjakivipurd. Saartel domineerib mineraalne lisand, peamiselt kivipurd. Nõud on valmistatud üldiselt laiadest kaldsete ühenduspindadega lintidest. Anumad on olnud valdavalt suured,
On säilinud ripatseid ja tööriistasid, mis on pandud hauda kaasa. Neoliitikum 5000-1800 eKr Lõunas toimus neoliitiline revolutsioon e mindi üle karjakasvatusele ja põlluharimisele. Põhjas algab neoliitikum savinõude kasutusele võtuga. Kõige varasem arheoloogiline kultuur on NARVA KULTUUR. Kammkeraamika kultuur ja nöörkeraamika kultuurid olid 2 olulisemat. 2 näidet, et kammkeraamika kultuur oli kõrgemal tasemel kui Kunda kultuur. Võeti kasutusele keraamika. Kammkeraamikas aga olid nooled teritatud näiteks ühtlaselt. Hakati tegelema algelise maaviljelusega. 2 näidet, et nöörkeraamika kultuur oli kõrgemal tasemel kui kammkeraamika kultuur. Hakati tegelema karjakasvatuse ja maaviljelusega. Õpiti kivi sisse auku puurima. Lk 14-17 Kammkeraamika Nöörkeraamika Asustus Jõgede/järvede ääres, Rohumaade läheduses, asustus kaugenes
kus olid parimad võimalused kalapüügiks, küttimiseks ja koriluseks (nt Jägala, Pulli asula). Hakati ka tegelema savinõude valmistamisega, mis olid iseloomuliku kaunistusega, mis meenutasid kammi tõmbeid. Sellest tulenebki kultuuri nimi. Nelinurksed majad ehitati nii maapealse kui ka süvendatud põrandaga. (Inimesi maeti eluhoonete põrandate alla ning selili ja väljasirutatud asenditesse, hauda pandi kaasa ehteid, tööriistu ja jahitarbeid.) Kammkeraamikas olid tööriistad arnenenumad kui Kunda kultuuris, sest osati kivi lihvida ja võeti kasutusele savinõud. NÖÖRKERAAMIKA KULTUUR - Nöörkeraamika kultuur algas umbes 3000 eKr, see kultuur on pärit lõunast ja tegemist oli indoeurooplastega. Nendest kujunesid balti hõimud, kellest sai arvatavasti leedulaste ja lätlaste eelkäijad. Suurenes maaviljeluse tähtsus ja alepõllundus, mille tõttu algas rahvastiku paikseks muutumine. Peamine tegevusala oli siiski loomakasvatus (kitsed,
Kohati ka Leedus ja Valgevenes. 4000 ekr jõudis siia. Majad neljanurgelised, keerulise vaiade süsteemiga. Jõe äärsed olid peataumispaik, vastavalt aastaajale. Kammkeraamika kultuuri ajast korralikult teada ka matused( teatakse u 25 matust)Matused paiknevad asula territooriumil, sageli ka omaaegse elamu all.Asulaterritooriumile maeti ainult kõige tähtsamad. Panused väga erinevad. Elanikevahel tihedad suhted, aktiivne kaubavahetus. Kammkeraamikas valmistati ka ripatseid, nägudel oli religioosne tähendus. Hing võis rännata inim kuju sisse. Matustelt kus on hauas palju selliseid riptseid peetakse samaanideks. Kammkeraamika kultuuri ajast on Eesti soodest võetud turbaproove , leitud kultuurtaimede õietolmu. Siin on tuntud kaer ja oder · Nöörkeraamika kultuur. Varasemad nimetudes venekirveste kultuur, sõjakirveste kultuur. Jõudis u 3000 ekr
Võib-olla nad mõtlesid, et just väline kuju on tähtis. Metallkirved olid väga head ja nemad tahtsid ju ka häid kirveid. Teatakse asulapaikasid, aga seal on väga õhuke kultuurkiht. Rohkem teatakse seda kultuuri matusepaikade järgi. Matusepaigad on asulast kaugemal. Seal on juba põnevamaid asju, sest seal tehti põnevusi. Laibad pandi hauda külili ja känkras, nagu oleks magamispoosis. Võib-olla olid nad ka kinni seotud, või olid mässitud nahkadesse ja kinni seotud. Kammkeraamikas oli surnusse suhtumine soosiv, arvati, et kui ta maeti inimeste juurde, siis ta aitab edasi elada teistel ja teeb head. Nöörkeraamika kultuuris aga maeti kaugele, pandi kägarasse, seoti kinni, pandi ka kive haua peale. Neil oli hoopis teine vaade. Ehk mõtlesid, et surnu on ohtlik. Kuna nöörkeraamika kultuur oli nii erinev, arvati, et nad on siia kuskilt sisse rändanud, võib-olla indoeurooplased. Euroopa vanemate kultuuride etnilise päritolu probleemid
annaabi.ee 
