Küllalt sageli esineb sissepoole paksenevat serva, mis moodustab siseküljele väljaulatuva randi, kuid on ka külgseinaga ühepaksust või väljapoole paksenevat serva. Nõude pinnad on riibitud või silutud, kusjuures esineb tugevat ja selget ilmselt dekoratiivse eesmärgiga riibet. Ornamendielementidest esineb kammivajutisi, lohke, lohundeid, täkkeid ja sooni. Ornamendi alusel eristub kaks ilmselt kronoloogilist rühma. Varasem keraamika on oma ornamendilt paljus sarnane tüüpilisele kammkeraamikale. Hiljem on ornament varieeruvam, võib esineda nii kogu pinnalt, osaliselt või sootuks ornamentimata nõusid. Tüüpilise kammkeraamika dekooritraditsiooni jätkab ornamendi vööndilisus ning kammivajutiste ja lohkude vaheldumine, kuid sageli esinevad need elemendid nüüd üksikult. Palju on kasutatud pikki, tihti keerulisemaid geomeetrilisi kujundeid moodustavaid kammivajutisi. Saartel on palju kasutatud lohundeid ja täkkeid. Hilisemas faasis on nõude
jätma. Vahemere-äärsetel aladel tähendas neoliitikum ühtlasi üleminekut põlluharimisele,mis Eestis toimus hiljem. Vanim Eestist leitud potikillud esindavad nn Narva keraamikat. Seda valmistasid kundalaste järeltulijad. * U 4000 a eKr e u 6000 a tagasi hakkas Eestis levima nn kammkeraamika kultuur. See kasvas välja nn Narva kultuurist. See aeg tuli eestissee paljus sisserändajaid, võib- olla Karjalast v kusagilt Volga ülemjooksult. Kammkeraamikale nime andnud anumad olid valmisatud mitte kedral,vaid kokku voolitudlaiadest savilintidest. Nõusid kaunistasid lohukesed aj kammitaolise esemega vajutatud mustrid.Anumate põhi oli alt ümar, mõnikord peaaegu koonusjas. St et neid sai asetada ka pehmele liivale,maasse süvendatud auku v kinidest laotatud ringi. Kammkeraamika rahvas mööblit ei tundnud, kuid majad olid neil olemas. Need võisid olla kas süvendatud põhjaga v maapealsed, kuid igal juhul nelinurksed ja viilkatusega
saj lõpul, sell kohaselt leidub algkodu, seal kõneldi algkeelt, kui seal rahvaarv kasvas, toimus sealt lahknemine, siis järelikult keel muutus ja toimus jagunemine. Teooria järgi algkodu paiknes Uuralites, sealt liigutigi eeskätt läänepoole, mõned ka ida poole. Põhimõtteliselt see teooria seostab eestlaste tulekut kammkeraamika kultuuri rahvastega, kui siinsetel aladel hakkas see kultuur levima oli see seotud sisserändega Eestisse, sest kammkeraamikale sarnaseid kultuure on leitud ka Eesti alade suhtes ida poolt. Selle teooria järgi Kunda kultuuri esindajaid eestlaste esivanemateks ei peeta, nöörkeraamika esindajaid peetakse lätlaste ja leedukate esivanemateks. Kõigepealt Kunda kultuuri elanike sisseränne, siis kammkeraamika, siis nöörkeraamika elanike sisseränne. Uuem teooria tuldi välja 1980-90ndatel aastatel, selle suureks propageerijaks oli soomlane K.Wiik, Eestis oli selle propageerijaks A. Künnap, ajaloolaste pool A
Kunda kultuuri asjadel polnud mingeid sarnasusi ida poolt leitud esemetega. Arvati, et kundalased ei olnudki soomeugrilased vaid hoopis mingid protoeurooplased. Kunda kultuuri loetigi protoeuroopa rahvastiku hulka kuuluvaks. Kuna Pulli asulast leiti tulekivi, mis oli lõuna poolt pärit, oldi kindlad, et kundalased ei saand tulla idast vaid hoopis lõunast. Narva kultuur ei eristu mitte millegi poolest Kunda kultuurist (va keraamika kasutamine). Tüüpilisele kammkeraamikale leidub Vene aladel sarnaseid kultuure. Tõenäoliselt see oligi soomeugri rahvaste tulek - meie esivanemad jõudsid siia koos kammkeraamikaga. Nad assimileerusid Kunda ja Narva kultuuriga, mis jäid keeleliselt domineerivaks. Nöörkeraamikud olid vägivaldsemad ja tugevamad. Neid on seostatud indoeuroopa rahvaste levikuga. Läti ja Leedu alal jäid domineerima jätkuvalt nöörkeraamika kultuuri esindajad ja seal kujunesid balti rahvad. Eestis ja Soomes jäi peale kohalik kultuur ja keel.
asulast leiti kvaliteetset tulekivi, mis pärines Leedu alalt. Järeldati, et Kunda rahvastik ei saanud idast tulla, hoopis lõunast. Tänapäeval prontoeuroopa rahvastest enam ei räägita. Järgmine arheoloogiline kultuur on Narva kultuur. Ei eristu Kunda kultuurist va keraamika tõttu. Umbes 4000 eKr tuli siia kammkeraamika. Uusi kultuurilisi erinevusi on palju rohkem. Erineb esemete ja esemetüüpide poolest. Tüüpilisele kammkeraamikale sarnaseid kultuure leidub vene aladel päris mitu. See on ajajärk, kus arheoloogiline matrjal kõige sarnasem, eriti ala, kus on elanud soome - ugri rahvad. See on ajajärk, kus toimus soome - ugri rahvaste suur ränne, nad jõudsid Läänemere randa ja domineerima jäi kammmeraamika kultuur, assimuleeriti narva ja kunda kultuur. Nöörkeraamika kultuur oli järgmine, Põhja - Euroopas laialt levinud. Matmiskombed olid hoopis erinevad. On nimetatud ka sõjakirveste
annaabi.ee 
