õitsenguna Nöörkeraamika kultuur: 1. Umbes 3000 a paiku eKr hakkas Eestis levima uus arheoloogiline kultuur uut tüüpi asulakohtade, esemete ja kombestikuga 2. Savinõusid ilustati nöörijäljenditega, millest tuligi selline nimetus 3. Iseloomulik tunnus oli veel venet ehk paati meenutavad kivikirved 4. Rahvastik tegeles loomakasvatusega, pidades kitsi, lambaid, veiseid ja sigu 5. Maaviljelusega oli neil kammkeraamikaga suurem tähtsus 6. Nende asulad paiknesid piirkondades, kus leidus rohumaid koduloomadele ja sobiv mullakiht maaviljeluseks 7. Kalmistud rajati asulatest väljapoole veidi kõrgematele küngastele 8. Surnud asetati maasse kaevatud haudadesse külili kägarasendis ja sageli üks või mõlemad käed pea all ( surnuid hakati kartma )
Ajalugu Esiaeg Neoliitikumi ajal tegeleti kammkeraamikaga ,mille tõid siia soome-ugri hõimud. Peale Kunda kultuuri tuli eestisse kammkeraamika kultuur. Tööriistad olid kivist,luust,sarvest. Tule tegemiseks kasutati tulekivi. Neoliitikumist, Mesoliitikumis oli nii. Raud on tugevam kui pronks. Raud on selline materjal,mis kasvatab tööviljakust, saagikus paraneb. Sellest materjalist tööriistad lubavad raskemate tingimustega muldasid harima. Eestis hakatakse ka ise rauda tootma. Raud hakkab selletõttu rohkem levima, vahet välja kivist ja
õitsenguna Nöörkeraamika kultuur: 1. Umbes 3000 a paiku eKr hakkas Eestis levima uus arheoloogiline kultuur uut tüüpi asulakohtade, esemete ja kombestikuga 2. Savinõusid ilustati nöörijäljenditega, millest tuligi selline nimetus 3. Iseloomulik tunnus oli veel venet ehk paati meenutavad kivikirved 4. Rahvastik tegeles loomakasvatusega, pidades kitsi, lambaid, veiseid ja sigu 5. Maaviljelusega oli neil kammkeraamikaga suurem tähtsus 6. Nende asulad paiknesid piirkondades, kus leidus rohumaid koduloomadele ja sobiv mullakiht maaviljeluseks 7. Kalmistud rajati asulatest väljapoole veidi kõrgematele küngastele 8. Surnud asetati maasse kaevatud haudadesse külili kägarasendis ja sageli üks või mõlemad käed pea all ( surnuid hakati kartma ) Pronksiaeg ja vanem rauaaeg: 1. Vanem pronksiaeg ( u 1800- 1100 eKr ) 2. Metallist tööriistad olid tunduvalt paremad 3
KAMMKERAAMIKAKULTUU kindlused ega linnused. Neid Eesti ala raua ajal oli üks Põhja R. Sattusid piirkondadesse uued asulaid oli vaja inimestel kaitsta ja poolsemaid alasid, kus vilja kütid, kes tõid endaga kaasa uued kindlustada. Järelikult oli midagi toodeti suurtes kogustes. tööriistad ja ka nö vene kirve. kaitsta. Viljakuivatus muutis vilja Kammkeraamikaga tekkisid nõud, viljakamaks. Noorema rauaaja mis olid alt teravakujulised. lõpus hakati vilja välja vedama ka teistesse riikidesse, mis oli hiljem euroopas kõrges hinnas.
Surnutele on kaasa antud venekirveid, talbu, nuge, savinõusid jne. Mõned tugevasti kägaras matused on maetud vist seotult või näiteks kotis. Arvatavasti on see põhjustatud hirmust surnu ees. Nöörkeraamika kultuuri naisematus Sopest 25 ETNOGENEES: UUS RAHVASTIK VÕI JÄRJEPIDEVUS VARASEMAST RAHVASTIKUST? Varasem teooria Varasema teooria kohaselt jõudsid soome-ugrilased siia koos kammkeraamikaga ca 4000 ema. Enne seda olid Eesti ala asustanud teadmata päritolu Kunda kultuuri inimesed, kelle keelest on tänapäeva jõudnud väike hulk sõnu. Umbes 3200-3000 ema saabusid koos nöörkeraamika kultuuriga indoeurooplaste esivanemad, kes segunesid kohalikega. Meie praegune keel on pärand kammkeraamika kultuuri kandjailt (soome-ugrilastelt), meie väljanägemine aga nöörkeraamika kultuuri kandjailt (indo-eurooplaastelt).
Soome keraamikaleiud jagatud Äyräpää 1930. a esitatud stiilide põhjal. Vanim: varane kammkeraamika (u 43003300 eKr). Tõeliseid kammijäljendeid v vähe. Mõnedel kildudel jälgi mustast v punasest värvist. Tüüpiline kammkeraamika (u 33002800 eKr). Nõude värvimine haruldane. Hiline kammkeraamika (u 28002000 eKr). Kehvemalt kaunistatud. Mõned eristavad Pyheensilla keraamikat (24002000 eKr). Kammkeraamika sees veel kultuurirühmi: nt Säräisniemi keraamika. Samaaegne varase kammkeraamikaga, levis Põhja-Soomes. Iseloomulik vahelduvamatest templijäljenditest 14 ornament, nõu pinnal lohud rühmadena, moodustavad mingeid ornamente. Sageli mustad v punased. Kammkeraamikaga suhteliselt samaaegselt Ida-Soomes asbestkeraamika (u 30001500 eKr). Savis asbestikiud. Õhukeseservalised vastupidavad nõud. Kultuur kestis Ida- Soomes pronksiaja alguseni. Nõusid kaunistati väga lihtsalt. Püüti suuri metsloomi, hülgeid
Kunda kultuuri loetigi protoeuroopa rahvastiku hulka kuuluvaks. Kuna Pulli asulast leiti tulekivi, mis oli lõuna poolt pärit, oldi kindlad, et kundalased ei saand tulla idast vaid hoopis lõunast. Narva kultuur ei eristu mitte millegi poolest Kunda kultuurist (va keraamika kasutamine). Tüüpilisele kammkeraamikale leidub Vene aladel sarnaseid kultuure. Tõenäoliselt see oligi soomeugri rahvaste tulek - meie esivanemad jõudsid siia koos kammkeraamikaga. Nad assimileerusid Kunda ja Narva kultuuriga, mis jäid keeleliselt domineerivaks. Nöörkeraamikud olid vägivaldsemad ja tugevamad. Neid on seostatud indoeuroopa rahvaste levikuga. Läti ja Leedu alal jäid domineerima jätkuvalt nöörkeraamika kultuuri esindajad ja seal kujunesid balti rahvad. Eestis ja Soomes jäi peale kohalik kultuur ja keel. Valmast leiti laibad ning neist tehti rekonstruktsioon, tulemus oli asiaadi moodi. Väideti, et need
annaabi.ee 
