ronima ronija ronida materialism otsima otsija otsida JON ION ehtima ehtija ehtida komisjon staadion röövima röövija röövida medaljon tsempion kammima kammija kammida pataljon pension i on minevikuvormis tüve lõpul paviljon akordion pesema (pesi) pesija pesta postiljon juunior tegema (tegi) tegija teha portsjon seenior
Käsi kas mäletas teadmamehe sõnu või meenutas mulle mu oma kogemust: õnn, see rumal väheviljakas tunne, ei kinnistu pikemalt maailmapilti. Või on nagu pidupillak – mida kauemaks jagub viina, seda pikemalt valutab pea. [---] ma olin kütt, teadsin veidi kindlamini, et õnn peab jääma tabamatuks nagu kõige tumedamat, ilusamat masti soobel – siis on huvi ja pinget ikka ja jälle laande põigata.6 Romaanis “Kartlik Nikas, lõvilakkade kammija“ (1993) seostub kannatuse pühitsemine otseselt kristliku eetikaga. Nikas armastab pisaraid, juba nelja-aastasena on ta jõudnud arusaamisele, et valu ja kurbusega on elutunnetus teravam, ta tundis end “valu vilus alati hästi“7. Nikas kannab endal „maailmasüü“ koormat, tunneb varakult “kõigi süüd kõigi ees“8 – Nikase kannatused on seotud pärispatu kontseptsiooniga. Ent mitte ainult. Kannatus laieneb kristliku moraaliõpetuse piiridest välja
Proosapoeem: ühendab luule ja proosakeelt, kasutamata kirjavahemärke. Loomingus on suhestumine ökoloogiliste teemadega: kuivendamise projektid, jõgede ümberjuhtimise teemad, mis teda ennast huvitavad. Müütilise maailmapildi ühinemine tegelikkusega: ,,Karu süda" (1989) korduva kordumatuse poeetika, mis on rajatud loodussisesele eluviisile. Ja Karu süda on eelkäijaks Eesti kirjanduses hoolikalt komponeeritud suurromaan ,,Kartlik Nikas, lõvilakkade kammija" (1993). sõnatundlikus ja kõige korduvuse põhiteema. Võib lugeda matiundlikkuse normaalparadigmastumise valguses. Veel ka romaan ,,Kentaur" (2003). ,,Mongolite unenäoline invasioon Euroopasse" (2016) viimane suur romaan. 23. Ene Mihkelsoni looming (,,Ahasveeruse uni", ,,Katkuhaud" jm). Pakub silmapaistva näide isikliku luulekeele võimalikkusest. Luules vabavärss, mis liigub rangema ja vabama rütmistatuse piiril. Mängib väga palju siirdega.
Pikalt kestnud. Kui pikk periood tänapäevani, siis mingid variatsiooni tulevad: esimene see, et 90ndatel ja 00ndate alguses aktiivsem. 2012 Lendav hollandlanna. Vahe on see, et ta viimasel ajal keskendunud oluliste raamatute kirjutamisele. 90ndatel on teoseid ridamisi ja palju rohkem ja erinevaid, seal on mingi oluliste suurteoste põhiliin, aga seal on ka muud: kirjutab näiteks kriminaalromaane, hoiatusulmet, Keskne asi algab Karu südamest, järgmine suurteos Karlik Nikas, lõvilakkade kammija. Planeeritud suurema haardega, seotusele mõeldes kõige lihtsam mõelda peategelase nimele: Nika, erinevad variatsioonid. Omaenda nimekujusid varieerib, mõnikord lihtsam väita, et autorilähedane peategelane: midagi iseendast tahab peategelasse sisse panna. Romaanidest nüüdseks mõni tuntum, mõni vähem. Kõige tuntum "Karu süda". Äraspidiselt mängib kaasa mängufilm. Karu süda avarilmast. See on taiga kuju võtnud. Nika teeb rännakuid taigas ja iseenese sisemuses. Mängib rolli
loodusega arvestav vaatepunkt. See vaatepunkt on tänini loomingus alles. Pärast suurt kütielu lõpetamist, kolis ta tagasi Mulgimaale. o 1968 Maa-alused järved 1973 Kuningaonni kuningas 1977 Leiud kajast 1989 Karu süda -- Niika o 1990 Sinivald o 1993 Kummitus kummutis -- näidendid. Nende hulgas on ka „Kuldrannake“. 1993 Kartlik Nikas, lõvilakkade kammija -- Nikas 2003 Kentaur -- Nikyas 2006 Sõnajalg kivis -- Nikolas 2012 Lendav hollandlane -- Nikodemes Ta alustab luuletajana. Tal on keeleuuenduslik hoiak. Pööraste näideteni jõuab ta 70ndatel. See tähendab ka seda, et luules (hiljem ka proosas) kohtuvad väga huvitavalt ühelt poolt looduslik loomulik alge ning teiselt poolt konstruktori hoiak, et loome mingi tehiskeele. See kokkupanek on sümbolistlik põhjaga. Ta torkab silma sihipäraste ettevõtmistega
meelespea" räägib sellest, kuidas Dracula, kehastatuna Lydia Koidula abikaasa poolt, loobub oma katsest eesti rahvast hävitada, sest rahva vabaduspüüded äratavad temas poolehoidu ning ta hakkab toetama isemajandavat Eestit. Michelsonile on tehtud ülekohut Koidula säilmed viidi minema ja ta jäi üksi hauda, muutudes vampiiriks. Paljudes vormides esitatakse vere äraandmise teemat. Nikolai Baturini teostest väärivad märkimist "Karu süda" (1989) ja "Kartlik Nikas, lõvilakkade kammija" (1993). "Karu süda" lähtub taigaelanike traditsioonilistest uskumustest: inimene pärineb karust, karu on inimene karu süda on kõige oleva kese. Müütiline maailmapilt on ühendatud tegelikkusega. 1990. a ilmus teoseid, mis eitavad traditsioonilist romaani, lugu, loogilised sündmused jne pole enam peamised (Peeter Sauteri "Indigo", Mati Undi "Öös on asju", Jaan Unduski "Kuum"). 1990. aastate enim tõlgitud ja diskuteeritud romaan on
annaabi.ee 
