Kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus; Eesti- ja Liivimaale jäi omaseks luteri usk, saksakeelne asjaajamine ja tollipiir. Valitsemine Vene keskvõimu kõrgeim esindaja Tallinnas ja Riias oli kindralkuberner. Kindralkuberneri abiliseks kaks kohalikku aadlikku ehk valitsusnõunikku. Valitsemine Petreburis lood Balti klubermangude jaoks eralid ametiasutused: Eesti- ja Liivimaa asjade justiitskollegium; Eesti- ja Liivimaa asjade kammerkontor. Aadli omavalistus Eesti-, Liivi-, kui Saarema rüütlekonnas olemas aadli omavalitsus. Kõrgeimaks organiks maapäev. Aadlimartiklid rüütelkonna liikmete erilised nimekirjad. Ainult nimekirja kantud aadlikud omasid poliitilisi ja majanduslikke eesõigusi. Nimekirjade ülesandeks oli kaista siinsete põlisaadlike eesõigusi. Linnade omavalitsus Väiksemad linnad mõisnike võimu all. Poliitilised õigused vaid linnakodanikel. Kodanikuõigusi jagas linnavalitsus raad.
· jäid kehtima endised seadused, maksusüsteem, saksakeelne asjaajamissüsteem, luteri usk ja tollipiir · halduskorraldus · valitsejaks sai kindralkuberner Tallinnas ja Riias, kellel oli kõrge võim, kuid allusid tsaarile · kindralkuberneri abiks said valitsusnõunikud · 3 rüütelkonda · justiitskolleegiumid Peterburis aadlike õigused · kammerkontor kaubanduse reguleerimine · linnade omavalitsustes säilis keskaegne töö · aadlimatriklid rüütelkonna liikmete erilised nimekirjad, kus olnutel olid majanduslikud ja poliitilised privileegid Majandus · oluliseks sai teraviljakaubandus · peamiselt veeti Venemaale viina, samuti viidi sinna härgi · väljaveos olulised vili, metsamaterjal, lina; sisseveos olulised sool, tubakas, ka lukskaubad · 1734 Räpina paberivabrik
Üksnes immatrikuleeritud aadlikud omasid Eesti ja Liivimaal poliitilisi ja majanduslikke eesõigusi. Aadlimatriklid pidid kaitsma siinsete põliste aadlisuguvõsade privileege Venemaalt või Saksamaalt saabuvate uustulnukate eest. Kohtu ja rahandusasjade ajamiseks loodi Peterburis Balti kubermangude jaoks eraldi ametiasutused: Eesti ja Liivimaa asjade justiitskolleegium ning Eesti ja Liivimaa asjade kammerkontor. Omavalitsus säilis ka linnadel. Laastatud väiksemad linnad olid läinud ümbruskonna mõisnike kätte ja nii sealseid elanikke kui ka talupoegi sunniti mõisasse teotööle. Poliitilisi õigusi omasid vaid linnakodanikud; kodanikuõigusi jagas linnavalitsus raad. Eestlaste jaoks oli tee linnakodaniku seisusesse XVIII saj praktiliselt suletud.
1730-40 koostati rüütelkonna liikmete erilised nimekirjad - aadlimatriklid. Üksnes immatrikuleeritud aadlikud omasid Eesti- ja Liivimaal poliitilisi ja majanduslikke eesõigusi. Aadlimatriklid pidid kaitsma siinsete põliste aadlisuguvõsade privileege Venemaalt või Saksamaalt saabuvate uustulnukate eest. Kohtu- ja rahandusasjade ajamiseks loodi Peterburis Balti kubermangude jaoks eraldi ametiasutused: Eesti- ja Liivimaa asjade justiitskolleegium ning Eesti- ja Liivimaa asjade kammerkontor. Omavalitsus säilis ka linnadel. Laastatud väiksemad linnad olid läinud ümbruskonna mõisnike kätte ja nii sealseid elanikke kui ka talupoegi sunniti mõisasse teotööle. Poliitilisi õigusi omasid vaid linnakodanikud; kodanikuõigusi jagas linnavalitsus - raad. Eestlaste jaoks oli tee linnakodaniku seisusesse XVIII saj praktiliselt suletud. Baltisaksa aadli piiramata võim kohalikes küsimustes sai teostuda vaid siinse põlisrahva - eestlaste - õiguste allasurumise hinnaga
Balti erikord + Senised seadused ja maksukorraldus + Luteri usk + Saksakeelne asjaajamine + Tollipiit Venemaaga Halduskorraldus Kindralkuberner - pärit välismaalt, ei sekkunud riigiasjadesse + Baltisakslaste kaitsjad Rüütelkonnad Justiitskolleegium- tegeleb baltisakslaste õigustega Kammerkontor- nö kaubanduskoda, kaitses baltisakslaste majandushuve Aadlimatriklid- aadlike nimekiri, kuhu kantud aadlikele kuulusid kõik õigused + Linnade omavalitsused- raad Teraviljakaubandus + Vili viin praaga härjad sõnnik - vili Pärisorjus + 1739. aastal Roseni deklaratsioon- eesti taluporg, koos oma ihu ja hingega, kuulub mõisnikule
vaid linnakodanikud, kodanikuõigusi jagas linnavalitsus e raad linnade ühistegevust rüütelkondade vastu ei kujunenud, sest seda takistasid linnade eneste vastuolud kaubandusküsimustes ning sagedased lahkhelid rae ning ülejäänud kodanikkonna vahel kohtu ja rahandusasjade ajamiseks loodi Peterburis Balti kubermangude jaoks eraldi ametiasutused: Eesti ja Liivimaa asjade justiitskolleegium ning Eesti ja Liivimaa asjade kammerkontor Balti erikord oli tõkkeks Venemaa ja Baltikumi vahel, mis aitas säilitada siinse maa kultuuri omapära, välistas põlisrahvale saatuslikuks kujuneda võiva kolonisatsiooni, võimaldades samal ajal tihedamaid sidemeid LääneEuroopaga, mis tagas ühtekokku kiirema arengu, võrreldes Venemaa sisekubermangudega Muutused põllumajanduses: endiselt oli oluline viljakaubandus, mis andis läbi kogu 18. sajandi põhiosa Eesti mõisate ja talude
annaabi.ee 
