Kokkadel ja raamatupidajal on eriala koolituspaberid, teised on saanud väljaõppe kohapeal tööd tehes. 1.3. Töötingimused, sisekorra eeskirjad, teenindusstandardid Waide Motell on nagu väike küla, mis koosneb mitmest erinevast majakesest. Mugavates ja kaasaegsetes tubades pesemisvõimalused ja tualett. Motellis on kokku 26 tuba ja 58 voodikohta- 22 kahekohalist tuba, 2 kolmekohalist ning peretuba neljale inimesele. Võimalus ka lisavooditele. Suures peosaalis ja kaminasaalis võimalik pidulikeks sündmusteks mahutada kuni 100 inimest. Peamaja esimesel korrusel asub kiirtoitlustus, kus rikkalikus bufeemenüüs igale maitsele midagi söödavat. Seminarimaja suur saal mahutab 50 inimest teatristiilis ja 40 inimest klassiruumi stiilis. Liaks veel kaks grupitööruumi. Kasutuses on kõik kaasaegsed töövahendid ja seadmed. Kaminasaalis peetakse ka seminare, mis mahutab 80 inimest teatristiilis ja 40 inimest klassiruumistiilis. Kõikides majades saab kasutada traadita
Vilde isiklikult istutatud kask, selle kõrval on mälestuskivi, mille peal on kirjas, et E. Vilde oli istutanud selle kase. Vanavanaema koos oma perega said elada teisel korrusel, sest esimesel korrusel oli suur kaminasaal, kus peeti pidusid, pulmi ja muid üritusi. Lapsed käisid kohalikus Keila koolis. Maija (minu vanaema) peale kooli lõpetamist läks edasi õppima Tallinna ning jäi sinna elama. Kui oli mehele minek, siis pulmad peeti E. Vilde endises Karjaküla majas suures kaminasaalis. Vanavanaema elas ikka sealsamas edasi ning töötas naaritsafarmis. Praegu sellest majast pole jäänud midagi ainult varemed, aga E.Vilde kask on alles ning kasvab edasi. FOTO 6 Sellel pildil (1967) ongi minu vanavanaema oma kasvandikuga. Kokku töötas minu vanavanaema naaritsafarmis kasvatades naaritsaid 26 aastat. Hea töö eest sai minu vanavanaema mitu ordenit ja aukirju. Nagu austatud sovhoosi töötajale anti talle Keila linnas korteri, kus ta elas 15
töötegijate ja mõisaomanike rollid) Milline on teie arvates kõige huvitavam lugu, mida jutustaksid ka teistele Olustvere krahvide kohta? Olustvere peahoone Oli oma ajal moodne kuna omas keskkütet, elekrtit, telefoni. Kahekorruseline historitsistlik inglise stiilis loss valmis 1903. Projekti autoriks oli Inglise arhitekt Arcibald MacPherson. Lossis on asunud kool, lasteaed, ühikatoad, elanud õpetajad Olustvere lossi väikeses kaminasaalis ripuvad krahv Nikolai Fersen, tema naise Sofia ja isa esimese naise Olga Stroganova pildid Olustvere mõisapark Olustvere mõisapark plaaniti rajada Prantsuse stiilis. Park rajati aga inglise stiilis maastikupargina. Olustvere pargis on palju alleesid sellepärast et Krahv Nikolai Ferseni ema olevat armastanud alleesid. Olustvere park on üks paremini säilinud mõisaparke Eestis Tallid Olustvere tallis asub V.Luha miniatuurne
arhitekt Niccoln Michetti oli itaallane, lähtub loss itaalia villatüübist. Milanos asuva lossi Palazzo Litta fassaad meenutab Kadrioru lossi oma. Milanost pärit, praegu Eestis elav õpetlane Andrea Bochese võrdleb kahte lossi nii: "Meenutan ülikoolipäevi, mil vahetevahel olid meil loengud ja seminarid barokses-rokokoolikus Palazzo Litta saalides. Missuguse mulje jätaks see Eesti üliõpilasele, kui ta saaks kuulata loenguid, istudes Kadrioru lossi kaminasaalis? Kadrioru lossi ümber võib jalutada ning kevadel ja suvel päikse käes pingil istuda ja Luigetiiki imetleda, aga Palazzo Littas toimub vastupidi kõik sees, kuna ta asub südalinnas. Peaukse ja tiheda - Itaalias ka eriti lärmaka - liikluse vahel on väga kitsas kõnnitee. Vaade on Kadriorus hoopis avaram ja looduslikult kaunim." Peeter I aegsetes ehitusaruannetes räägitakse praegusest Kadrioru lossist kui "Tema Keiserliku Kõrguse lossist metsatukas Reveli lähedal. 1718. aasta 22
ausamba taasavamise aastapäevaga Mihkli kalmistul. Sellel aastal esinesid Mihkli laadal Jaan Rõõmussaar, Raimo Aas, Luule Komissarov, noored näitlejad Lihulast: akordionistid, lauljad, tantsijad, sõnameistrid Koonga vallast. Toimusid võistlused, oksjon ja loterii. Ilmus ka spetsiaalne laadaleht. Toimus veel muudki põnevat. Lastele oli organiseeritud mänguväljak. Sellel aastal oli pastoraadi suures saalis Koonga valla suurte ja väikeste poolt valmistatud käsitööesemete näitus. Kaminasaalis oli kohvik. Selle aastased laada toetajad olid OÜ Tarven, AS Mool, AS Lauremal, OÜ Lõpe Farmer ja Oidremaa Mõis. Laada piletite põhjal toimus loosimine. Oli võimalik võita erinevaid auhindu: veekeedukann, kohvipurk ja kann, kruus, hoiupõrsas, töökindad, Mati Nuude kassett, kauss, korv, aiatööriistad, kandik ja siirup, punane ja roheline särk, kilekott, joogikott ja õlu ning võtmehoidja. Õhtul toimus simman, kus esinesid ansambel ,,Igatahes" ja ,,Koonga Ansambel Läbi aegade"
kustutab katedraalide esikülgedelt maha vanad romaani hieroglüüfid, ja on veel õnn, kui uue asemele tulnud sümboli ääre alt kuskilt veel vana dogma ääreke välja paistab. Rahvaloomingu katte alt on religiooni luustikku vaevalt veel näha. Raske on kujutleda, miHise omavoliga arhitektid käsitlesid tol ajal isegi kirikut. Üles kapiteelidele ilmuvad häbitult kallistavate munkade ja nunnade kujud nagu Pariisis Justiitspalee Kaminasaalis. Nii leiate Bourges'i katedraali suurelt portaalilt Noa loo* väljanikerdatuna «kõigis üksikasjades» ja Bocher-ville'i kloostri veevaagnalt eesli kõrvadega joobnud munga, kes, veiniklaas peos, kogu vennaskonnale näkku irvitab. Tol ajal oli kivisse kirjutatud mõttel samasugune privileeg nagu nüüd trükivabadusel. See oli arhitektuuri-vabaduse aeg. See vabadus läks väga kaugele. Vahel pakkus mõni portaal, fassaad, terve kirikki