Katariina oli progressiivne ja haritud naine, kellel olid isiklikud suhted mitme tuntud valgustajaga (näiteks Voltaire'i ja Denis Diderot'ga). Ta asus Venemaad intensiivselt moderniseerima, viies riigis kehtivad auastmed vastavusse Lääne-Euroopa omadega, püüdes luua uut, valgustusel põhinevat põhiseadust ning tõstes riigi prestiizi ja majanduslikku võimsust nii vallutuste kui ka edukate reformide abil. Katariinat võib pidada üheks kõige sihikindlamaks kameralismi järgijaks, kuna ta lasi luua tohutu hulga seadusi, edikte ja ettekirjutusi, millest paljusid ei olnud ilmselt võimalik ellu rakendada, kuid mis oma iseloomult olid idealistlikud ja pidid üldist hüveolu kasvatama. Katariina polnud aga siiski naiivne unistaja, vaid pragmaatiline valitseja, kes suutis Türgilt vallutada kogu Musta mere põhjakalda ja tegi nii Venemaast olulise konkurendi Osmanite pärandi jagamisel. Lisaks jõudis Venemaa Poola jagamiste tagajärjel Kesk-Euroopasse.
Katariina oli progressiivne ja haritud naine, kellel olid isiklikud suhted mitme tuntud valgustajaga (näiteks Voltaire'i ja Denis Diderot'ga). Ta asus Venemaad intensiivselt moderniseerima, viies riigis kehtivad auastmed vastavusse Lääne-Euroopa omadega, püüdes luua uut, valgustusel põhinevat põhiseadust ning tõstes riigi prestiizi ja majanduslikku võimsust nii vallutuste kui ka edukate reformide abil. Katariinat võib pidada üheks kõige sihikindlamaks kameralismi järgijaks, kuna ta lasi luua tohutu hulga seadusi, edikte ja ettekirjutusi, millest paljusid ei olnud ilmselt võimalik ellu rakendada, kuid mis oma iseloomult olid idealistlikud ja pidid üldist hüveolu kasvatama. Katariina polnud aga siiski naiivne unistaja, vaid pragmaatiline valitseja, kes suutis Türgilt vallutada kogu Musta mere põhjakalda ja tegi nii Venemaast olulise konkurendi Osmanite pärandi jagamisel. Lisaks jõudis Venemaa Poola jagamiste tagajärjel Kesk-Euroopasse.
oli samuti sakslane, Katariina II nime all. Katariina oli progressiivne ja haritud naine, kellel olid isiklikud suhted mitme tuntud valgustajaga. Ta asus Venemaad intensiivselt moderniseerima, viies riigis kehtivad auastmed vastavusse Lääne-Euroopa omadega, püüdes luua uut, valgustusel põhinevat põhiseadust ning tõstes riigi prestiizi ja majanduslikku võimsust nii vallutuste kui ka edukate reformide abil. Katariinat võib pidada üheks kõige sihikindlamaks kameralismi järgijaks, kuna ta lasi luua tohutu hulga seadusi, edikte ja ettekirjutusi, millest paljusid ei olnud ilmselt võimalik ellu rakendada, kuid mis oma iseloomult olid idealistlikud ja pidid üldist hüveolu kasvatama. Katariina polnud aga siiski naiivne unistaja, vaid pragmaatiline valitseja, kes suutis Türgilt vallutada kogu Musta mere põhjakalda ja tegi nii Venemaast olulise konkurendi Osmanite pärandi jagamisel. Lisaks jõudis Venemaa Poola jagamiste tagajärjel Kesk-Euroopasse.
Samas oli ta sunnitud möönma, et ka rahvakoosolek võib olla äraostetav. Riigi ja valitseja roll kameralistlikus ja füsiokraatlikus majanduspoliitikas. Ühelt poolt pidasid kameralistid vajalikuks, et valitseja võim oleks piiramatu, andes talle vabad käed riigile ja ühiskonnale vajalike seaduste kehtestamiseks, teisalt jällegi sidusid kameralistid valitsejale antud õigused kohustusega valitseda nõnda, et see tagaks üldise heaolu ja õnne. Kameralismi majanduspoliitika oli selgelt merkantilistlik ning nägi ette privileegide, keeldude ja tariifide üksikasjaliku süsteemi. Füsiokraatide põhimõtteks oli tagada üksikisiku vabadus majanduses, omandikindlus ja -puutumatus. Mis tahes riiklik sekkumine majandusellu oli füsiokraatide meelest lubamatu, kahjustades mitte ainult iga üksikisiku majanduslikke õigusi, vaid ka majandust tervikuna. Oma ideaalide teostajana
Saksamaal kujunes 18.-19. sajandi vahetusel välja politseiline tervishoiukorraldus meditsiinipolitsei. Mõtteviisi juured olid humanismis, aga ka katoliku kiriku (Lõuna Saksamaal) soovis säilitada enda juhtiv roll ühiskonnas. Juba 1738. aastal avaldas lugejale juba tuttav Fr. Hoffmann teose Medicus politicus (Riigiarst), milles seletas meditsiini tähtsust erinevates õiguslikes aspektides. Meditsiin ja õigusteadus näisid Preisimaal jm Saksa riikides valitseva kameralismi (ratsionaalse riigivalitsemise) kontekstis lähedased olevat, mõlemad pidid olema valitseja võtavad. 18 ,,Suurim heaolu suurimale arvule inimestele!" oli utilitarismi loosung. 30 teenistuses ning tooma kasu rahvale. Arendati riigiteadust (Staat = riik = statistika). Preisi sõjaväekaplan Johann Peter Süssmilch (1707-1777) avaldas 1732 teose Göttliche Ordnung
Ühelt poolt pidasid kameralistid vajalikuks, et valitseja võim oleks piiramatu, andes talle vabad käed riigile ja ühiskonnale vajalike seaduste kehtestamiseks, teisalt jällegi sidusid kameralistid valitsejale antud õigused kohustusega valitseda nõnda, et see tagaks üldise heaolu ja õnne. Saksa kameralismiga saavutas riiklik reglementeerimine oma haripunkti. Polnud eluvaldkonda, mida poleks kõrgemalt poolt paika pandud seaduste, korralduste või ettekirjutustega. Kameralismi majanduspoliitika oli selgelt merkantilistlik privileegide, keeldude ja tariifide üksikasjaliku süsteemiga. Füsiokraadid Teist teed valgustatud absolutismi põhjendamisel liikusid prantsuse füsiokraadid, kellest tuntuim ja mõjukaim oli kuningas Louis XV ihuarst François Quesnay (16941774). Temalt pärineb ka füsiokratismi põhiteos ,,Tableau économique" (1758), mis esitas esimese tervikliku nägemuse rahvamajanduse toimimisest
annaabi.ee 
