Peale mitut tundi erinevate osakondade vahel seigeldes, tahtis Kai vaadata, mis on viiendal korrusel. Mõeldud, tehtud- Hugo ja Kai sammusidki viimasele kaubamaja korrusele. Sel korrusel olid enamus uksed lukustatud, vaid üksainus väike uks, mis viis pööningule, oli avatud. Kai ja Hugo läksid väikesest trepist üles pööningule. Nad nägid enda ees väikest tuba. Kai arvas, et nad võiksidki Hugoga kaubamajja elama jääda. Päevasel ajal oma pisikeses kambrikeses elutseda ja öösel mööda erinevaid osakondi ringi tuuseldada. Hugo oli sellega nõus, sest väljaspool kaubamaja ei olnud neil kahel nagunii korralikku elamist ja sõpru, kes nende pärast muretsema võiksid hakata. Üheksa kuu pärast, peale kaubamajja tulekut, sünnitas Kai Hugole lapse. Õnneks laiendati sel ajal kaubamaja, avati uus imikutetarvete sektsioon. Nüüd olid ka kõik vajaminevad kaubad lapsele sammukaugusel olemas. Kai ja Hugo olid oma pereeluga väga rahul
kiriku torni otsas, mis oli jubeda näoga. Niisiis kirjeldati kiriku välimust vastavalt situatsioonile, seal oli peidus nii ilus kui kole. Samuti oli kirikul raamatus väga suur sümboolne tähendus. Kirik oli raamatus justkui varjupaik, kaitsepaik süütutele ning abiotsjaile. Kõige ilmselgem ning lihtsam näide on loomulikult see, kui Quasimodo päästis Esmeralda valvurite käest ning ühtlasi ka poomisest. Esmeralda pidi peale seda püsima päevad läbi oma kambrikeses, sest muidu ootas teda vahistamine, ringi liikuda võis ta ainult kirikus ning sedagi ainult öösiti. Niisiis oli Esmeralda aheldatud kirikusse, mis oli tema elu päästnud. Kuid ta polnud ainus, kes otsis kirkus pelgupaika. Kirik oli pelgupaigaks ka Claude Frollo'le ning tema kasupojale Quasimodo'le. Quasimodo püsis kogu aeg kirikus oma koleda välimuse tõttu. Ta ei käinud tänavatel, et mitte näha inimeste naermist ning tunda alandust oma koleda välimuse tõttu
1866. aastal anti välja valla kogukonnaseadus, oluline koolide suhtes. Koolide ehitamise ja koolmeistrite palgaküsimust ei otsustanud enam mõisnik, vaid vallavolikogu. Koolimaa ja ehituspalgid pidi mõis andma ilma maksuta. Talupoegade hulgast valiti igasse valda vöörmünder, kes lahendas kooliga seotud küsimusi ja jälgis laste koolikohustuse täitmist. Laste kooliskäimise eest vastutasid vanemad, kes lapsi kooli ei saatnud, pidid trahvi maksma või kui raha polnud, valla juures kambrikeses (puuris) istuma. 1880. aastad olid murrangulise tähtsusega koolielus, koos kirjaoskuse levikuga tõrjuti välja vana kirjaviis. Eluõiguse sai käsitöö ja võimlemine poistele sõjaväelise ettevalmistusena. Väga tähtis oli peast rehkendamise oskus. 1884 oli Lahmuse koolis 53 poissi, 67 tüdrukut ja kodusel õppel 40 last . Õppeaeg oli pikenenud kolmele talvele. 1892. aastal Taevere valla protokollist võib lugeda, et Tõnno
kambrikestest, mis on täidetud neooni ja kseooni seguga. Esiklaasi taga on läbipaistvad elektroodid mis on kaetud kaitsva MgO kihiga. Kambrikeste taga on teisesuunalised elektroodid, mis võimaldavad kambrikesi ükshaaval adresseerida. Kambrikeste sees on fosfor, mis tänu lisanditele on võimaline eraldama kolme põhivärvi. Andes elektroodidele pinge, gaas inoniseeritakse ja ta muutub plasmaks. Selle tulemusena eraldub ultraviolett valgus, mis ergastab kambrikeses oleva fosfori elektronid. Kui need elektronid lähevad tagasi normaalsele energia tasemele, eraldub valgus. Punktide vahel on seinad, et naabrid ei mõjutaks üksteist. On võimalik teha väga suuri ekraane, nii et ei kannata kujundi kvaliteet ja ekraan ei muutu suureks. Punktid võivad kinni põleda seisva kujutise korral, ehk pilt peab pidevalt liikuma. Kulub ka väga palju energiat. Puutetundlikud ekraanid. Takistuslik Mahtuvuslik Infrapune Akustilise laine impulsstuvastus
Surmapõhjus: Uppus sügisel maanteekraavi. 4.9. Helmuth Liiv Sünnikoht: Harala Olemus: filosoofiline: "voolamisfilosoofia"; pidas ennast tavaliseks; Filosoofia: Kõik voolab: sisse ja välja, peale ja alla, kõrvale, kahele poole. Kõik voolab ruumis ja ajas, päeval ja öösel, hommikul, õhtul ja keskpäeval, sügisel ja kevadel. Ka inimesed voolavad. Arvas, et ruum hoiab teda koos. Inimestel ei saanud olla selgroogu, sest kuidas nad muidu voolata oleks saanud. Lugu: Ta elas pisikeses kambrikeses. Elu oli täiesti tavaline. Hukkus puid raiudes. Surmapõhjus: Ühel märtsihommikul kukkus talle Tsirgusilma metsas puu kaela ja purustas selgroo. 4.10. Herbert Rannamees 7 Sünnikoht: Harala Amet: Sõdur idapataljonis Olemus: Sõjakas; huumorimeelega; pillioskaja; Lugu: Ta käis sõjas ja tappis seal palju vaenlasi. Partisanid võtsid ta relva ära. Perekond: vend Alfred Rannamees Surmapõhjus: Suri sõjas. 4.11. Emilie Suits
Jäätunud õue peal sirisesid sooja vere ojad. Haavatute ja surijate hädakisa pani õhu värisema. Kisa ei kestnud kaua, sest odad ja mõõgad tegid agarasti vaigistamistööd. Üksainuke regi, nimelt kõige esimene, oli verest puhtaks jäänud. Ree peal oli kolm kotti, aga neid ei olnud sõjamehed läbi pistnud, vaid ainult kottide suud kõvasti kinni nöörinud ja ree yahi alla pannud. Kui tapmistöö lõpetatud oli, käskis komtuur Risti Krõõda välja tuua, kes väravavahi kambrikeses vangis oli. Uneta öö, kuuldud surma-kisa ja hirmus vaatepilt ta silmade ees oftd Krõõda nii nõrgaks teinud, et ta sulaste toetusel vaevalt jalgu suutis liigutada. Ta talutati puutumata jäänud ree juurde. «Sinu poeg on armu leidnud,» ütles komtuur lahkelt. «Sa võid veel viimast korda teda vaadata, enne kui ta vangitorni heidetakse, kust 225 enam pääsemist ei ole. Sulased, tõmmake mehed kottidest välja!»
Ta kujutles, et vahest on ta siiski tagasi tulnud, et küllap mõni hea vaim on ta tagasi toonud ja et see kambrike on liiga vaikne, kindel ja mugav selleks, et keegi oleks suutnud teda sealt välja meelitada, ja ta ei julgenud enam sammugi edasi astuda, et mitte oma illusioone purustada. «Jah, muidugi,» ütles ta enesele, «küllap ta magab või palvetab. Ärgem teda eksitagem.» Viimaks võttis ta südame rindu, läks kikivarvul edasi, vaatas, astus _sisse. Tühi mis tühi. Kambrikeses polnud kedagi. Õnnetu kurt käis selles aegapidi ringi, tõstis koiku üles ja vaatas sinna alla, nagu oleks tütar-, laps võinud ennast põranda ja õlekoti vahele peita, raputas siis pead ja jäi tardunult seisma. Äkki trampis ta vihaselt tungla jalge all puruks ja tormas sõnagi lausumata, ohkamatagi kõigest jõust peaga vastu seina ja langes minestanult maha. 2 8 6 Meelemärkusele tulles viskus ta voodile, vähkres seal,, hakkas hullumeelselt suudlema
annaabi.ee 
