Kivirähk) 2. Vive Tolli ,,Nukitsamees" (Oskar Luts) 3. Edgar Valter ,,Sipsik" (Eno Raud) ,,Krõll" (Ellen Niit) 4. Heldur Laretei ,,Londiste, õige nimega Vant" (Iko Maran) 5. Alissa Poret ,,Karupoeg Puhh" (Alan Alexander Milne) 6. Tove Jansson ,,Muumitroll" (Tove Jansson) 7. Piret Raud ,,Sari Tähenärija raamatukogu: Paula elu" (Aino Pervik) 8. Anni Mäger "Limpa ja mereröövlid" (Andrus Kiviräha) 9. Kädi Rist ,,Miriami lood" (Teet Kamarik) 10. Ülle Meister ,,Kaarist on kasu" (Aino Pervik)
asukoht lõplikult. Nurtu kooli õpilased 1917. a Vasakul seisab Madis Oviir Uus koolimaja on olnud väiksem. Mälestuste järgi vast 14 kuni 15 meetrit pikk ja neli meetrit lai. Koolimaja ümber ehitati pikkamisi ka teisi kõrvalhooneid nagu laut, ait ja muud kuna kooliõpetaja pidi tol ajal ka põllumees olema. Kuna rahapalk oli väikene. Koolimaja kandis kohaliku rahva suus "vana Kamariku koolimaja". Seepärast et siin töötas õpetajana väga pikka aega Peeter Kamarik. Kui ta ükskord kooliõpetaja ameti maha pani, ostis ta kooli maad ära ja hakkas talu pidama. Talu nimeks jäigi Koolirehe (ka Kooli). Selles niinimetatud Kamariku koolimajas on Nurtu kool töötanud 1887. aastani. Maja ennast enam ei ole, on ainult sirelipõõsad Kooli talu õuel maantee ääres, millised seda koolimaja asukohta meenutavad. Ajapikku oli õpilaste arv suurenenud ja koolimaja kitsaks jäänud. Vallal tuli jälle osta koolile uut eluaset. Nüüd osteti Silla talu maadest
Mina jäin pärimusmuusika aidaga väha rahule, jutt oli huvitav ning meile näitati ja mängiti paljusid erinevaid pille. Lähen kindlasti veel kuulama selliseid huvitavaid üritusi. Ainukene miinus, mis mulle ei meeldinud oli see, et üritus oli väga lühike. Nad küll rääkisid väga huvitavalt, aga ma oleksin kindlasti rohkem teada tahtnud nendest muusika riistadest. Valter Kamarik 11B
Järgmisest aastast tervikuna ootaks jätkuvat majanduslangust, aasta prognoos on meil -2,2 protsenti, riskiga allpoole. Kogu selle loo juures paneb mind imestama, et miks ükski firma ei alanda oma teensehinda. See võib küll alguses mitte tulurikas olla, kuid kui hinnad on madalad tähendab, et inimesed hakkavad rohkem kasutama seda teenust ja mis võib kokkuvõtteks isegi suurema kasumi anda. Valter Kamarik 11B
Stenar Kamarik P 37 VÕRKPALL Arvestustöö Juhendaja: Ants Rikberg Väike-Maarja 2014 SISUKORD SISUKORD......................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS..............................................................................................................................4 AJALUGU........................................................................................................................................4 VARUSTUS......................................................................................................................................6 Mänguala......................................................................................................................................6 Võrk.................................................................
„Hambaharja lugu“„Seebi seiklused“„Katrini taskurätikud“, Urmas Lennuk„Sööärasöö!“ Kuulo Kutsar,,Mõmmikute pere lood”. Kombed: I. Muhel.,,Meie lapse käitumisraamat”, ,,Mina teiste seas” R. Kasser ,,Lahediku käitumiskool”. Nimetage raamatuid (+autorid), milles lastele tutvustatakse loodust, inimese ja looduse suhet. Loodus(loomad): Rein Saluri „Koduloomad“ „Konnad ja maod“„Linnud”„Metsloomad“ Miriami ja kalad, Miriam ja lilled(Teet Kamarik). Nimetage raamatuid (+ autorid), milles on tegelasteks nukud ja mänguasjad. Miks mänguasjad lastega räägivad? I. Truupõld ,,Rohelise päikese maa.” E. Raud ,,Sipsik.” I. Maran ,,Londiste” Siim sai endale mänguasja- elvandi Londiste, kellega toos tehakse toredaid asju. Milne ,,Karupoeg Puhh”. Rääkivad mänguasjad on raamatutes selleks, et lapsed saaksid ka oma fantaasiavõimet arendada ning ehk kinnitust, et selline asi on normaalne
jää ja sademed vihm, lumi, rahe Seemneid Ülesanded Ilmataadil on jää otsas, aita tal seda valmistada! Ilmataat korraldab vihmale ja päikesele ühise peo, mis juhtub? Ilmataat tahab lilli kasvatada. Too palun talle sahvrist kõik vajalik. Taevast lõppesid pilved, palun aita tal neid valmistada! Ilmataat on lumest tüdinud, aita teda! Laps valib sahvrist vajalikud elemendid vastava loodusnähtuse "valmistamiseks". Katrin Kamarik MAA, VESI, ÕHK, TULI Eesmärgid: areneb tähelepanu, reageerimiskiirus, õpitakse lindude, loomade ja kalade nimetusi. Vanus: 6 7 eluaastat Osavõtjad: piiramatu arv mängijaid. Vahendid: pall või mõni pehme mänguasi. Reegel: Kes eksib, annab pandi. Mängu käik: Lapsed seisavad ringis. Mängujuht on ringi keskel, tema käes on pall. Mängujuht viskab ühele lapsele palli ja lausub ühe sõna sõnadest vesi, tuli, maa, õhk.
külmaõrnad ja lumeta talvedel hukkuvad isegi Kesk-Euroopas Perekond kanarbik (Calluna Salisb.) [kallúna] Perekonnast eerika on eraldatud õie ehituse tõttu kanarbiku õietupp on värvunud ja pikem kui neljatine õiekroon, samuti jäävad tupp ja kroon pärast õitsemist püsima ega varise ära. Perekond on monotüüpne, ainus liik on kanarbik (Calluna vulgaris (L.) Hull) [vulgáris]. Vulgaris - harilik. Rahvapärased nimetused taimel on kamaras, kamarik, kanaharg, kanarad, nõmm, nõmmerohi, rabakamar jne. Nagu näha, paljud nimetused viitavad taime kasvukohale. Kasvab igihalja, 10-60 (80) cm kõrguse tõusvate varreharudega kääbuspõõsana kuivadel nõmmealadel, nõmmemetsades, kuivemates rabades kõikjal üle Eesti. Üldlevikult kasvab pea kogu Euroopas, hajusalt Väike-Aasia kirdeosas ning naturaliseerunult ka Põhja-Ameerika idaosas, puududes Lõuna-
tähendab kalunein pühkima (luuaga), puhastama, viidates ilmselt sellel, et kanarbikku kasutati omal ajal luudade tegemiseks. Perekonnast eerika on eraldatud õie ehituse tõttu kanarbiku õietupp on värvunud ja pikem kui neljatine õiekroon, samuti jäävad tupp ja kroon pärast õitsemist püsima ega varise ära. Perekond on monotüüpne, ainus liik on kanarbik (Calluna vulgaris (L.) Hull) [vulgáris]. Vulgaris - harilik. Rahvapärased nimetused taimel on kamaras, kamarik, kanaharg, kanarad, nõmm, nõmmerohi, rabakamar jne. Nagu näha, paljud nimetused viitavad taime kasvukohale. Kasvab igihalja, 10-60 (80) cm kõrguse tõusvate varreharudega kääbuspõõsana kuivadel nõmmealadel, nõmmemetsades, kuivemates rabades kõikjal üle Eesti. Üldlevikult kasvab pea kogu Euroopas, hajusalt Väike-Aasia kirdeosas ning naturaliseerunult ka Põhja-Ameerika idaosas, puududes Lõuna-Itaaliast ja Kreekast ning Vahemere saartelt ja tungides mäestikes
annaabi.ee 
