Võib arvata, et obsidiaanist tehti tol ajal erinevaid tööriistu, relvi ning kaunistusi. Ei ole täpselt teada, millal klaasi esmakordselt valmistati, kuid W. Gasson, annab oma "Rooma ajaloos" vihje, kuidas arvatavasti avastati klaasi valmistamise saladus. Ta kirjeldab kuidas laev mille lastiks oli naatriumoksiid (looduslik kristallsooda) liikus mööda jõge. Kaupmehed kes läksid laevalt kaldale süüa tegema, kasutasid pottide toetamiseks naatriumoksiidi kamakaid. Kui poti alla tuli tehti, hakkas aga sooda kõikide imestuseks sulama ning segunes poti all kaldal oleva liivaga. Kaupmeeste üllatuseks tekkis sinna hiljem, kui segu oli ära jahtunud, läbipaistev tardunud kiht - see oli klaas. Hoolimata sellest, kus ja millal esmakordselt klaasi nähti, hakati seda esmakordselt meisterlikult valmistama Egiptuses. Keerukalt ja kaunilt vormitud klaas ilmus nähtavale kuidagi väga äkki ning see vihjab
igavene need kustuvad. Meteoorkehad tahked raua-, jää- või kivitükikesed, mis justkui hakkaksid taevas alla kukkuma, kuid siis kustuvad. Neid nimetatakse ,,langevateks tähtedeks", nad on milligrammiraskused ainekübemekesed, mõõtmetelt millimeetrist väiksemad. Helendama hakkavad nad 100-120km kõrgusel ja 80km kõrgusel on nad juba tavaliselt ära põlenud. Helendav jälg tekib lendtähe kehast mahajäävatest hõõguvatest gaasidest. On ka suuremaid kamakaid, mis võivad maapinnani jõuda neid ni. Meteoriitideks. Eestis on Kaali järv Saaremaal, kuhu see on kukkunud. Meteoorkehad liiguvad ümber Päikese parvedena, parv tervikuna omab kindla orbiidi. Need parved on tekkinud komeedi lagunemisel. Päikesesüsteemis mängivad meteoorid tähtsat rolli, sest need on üks kindel osa tähedevahelisest ainest, mille kokkutõmbumisel gravitatsioonijõudude mõjul hakkavad sobivates tingimustes, vastava materjali piirava
Niisiis jätkad sa pealetungi. Hiljem hakkab nahk kooruma. Liha sureb. Luud kõdunevad. Ja mitte mingit ravi ei ole. Inimestele öeldi, et kõik on saastunud, et radioaktiivsust on igal pool. Aga nad polnud seda kunagi näinud, mitte kunagi tundnud. Ning sellepärast ei tähendanud see neile midagi.“ (Kostin 2006, 48) 3.1.3 „KATUSEKASSID“ NELIKÜMMEND SEKUNDIT ELAMISEKS „Esialgu tehti põhimõtteline otsus saata koristama katuselt radioaktiivse grafiidi kamakaid automaat- või kaugjuhtimisega masinad. Aga üsna varsti ilmnes, et radioaktiivne kiirgus rikkus nende elektriseadmed. Taas kord kasutati, keda kasutada sai – inimesi. /…/ Katusel tohtisid nad viibida nelikümmend sekundit. Aeg, mille jooksul jõudis neljanda ploki haigutavasse auku heita ühe või kakskühvlitäit radioaktiivseid jäätmeid. Mõnikord ulatus kiiritusdoos kümne tuhande röntgenini. /…/ On kindlaks tehtud, et radioaktiivse kiirituse
Moustier kultuur 200 000 40 000 aastat tagasi (kesk paleoliitikum) Hilispaleoliitikumis: 1. Aurinac`i kultuur 2. Gravetti kultuur 3. Solutren kultuur 4. Magdalen´i kultuur Peamine tööriistade materjal on tulekivi, Eestis valge kvartsi kutsutud tulekiviks. Opsidiaan on veel parem materjal, (looduslik klaas, praegusele klaasile üsna lähedane). Are Tsirk - tulekivist asjade valmistaja, väliseestlane. Narva jõesuus paljju tulekivi kamakaid. Kromanjoonlaste ajajärgul on hakatud valmistama esimesi kunstiteoseid. Aurinac kultuur. Kujutavalt peamiselt naisi, tehtud luust või sarvest. Willendorfi veenus, esimene leitud kujuke (Willendorf Austrias) 31 000 aastat vana, vanim kuju 32 000 vana. Rõhutatud puus ja rind, pea koos käte-jalgadega on pigem skemaatilised. Nt kujutatud ainult juuksepiiri, käed küünarnukini ja jalad poolikud. Nägu pole kunagi kujutatud. Miks nii lopsakad? 1. Näitab, et annab järglasi, on viljakas.
pöördepiirikuga. Konveieri kummitihvt kujutab vaba otsaga elastset varrast. Et mugula ja kivi tihedus on erinev, siis erineb ka nende raskusjõud (ühesuguse suuruse korral) ning tihvtidele mõjuv survejõud. Mugula survejõud tihvtidele ei ületa nende kandejõudu, kivide tekitatud survejõud aga ületab. Mugul püsib kummitihvtidel ja liigub harjani, mis selle konveierilt maha pühib, kivi aga vajub tihvtide vahele ja liigub harja(de) alt läbi. Kive, eriti aga kamakaid ärastab mugulate hulgast põikijaotuskonveier. Konveieri kummisõrmedega lindi liikumissiht on risti mugulasegu etteande sihiga. Siledapinnalisemad ja ümaramad mugulad veerevad lindi liikumisele põikisihis alla, karedamad kamakad ja lapikud kivid kantakse lindiga kaasa. Kartulikombaini erinevad sorteerimisseadised on toodud joonisel 10.25 (a ja b). Sõrmkonveierärasti (joonis 10.24) koosneb sõrm- või liistsõrmlindist kahe trumliga (pingutav ja vedav)
suurim Pärnu-, Lääne- ja Raplamaal, seal leidub rohkesti raskeid ja harimisaja suhtes tundlikke gleimuldi. Kahkjaid savimuldi on palju Võrumaal. Viljakaid leostunud ja leetjaid liivsavimuldi on rohkesti Järvamaal, kuid valdavad on nad Viru-, Jõgeva- ja Raplamaal. Eestis on ohtralt rändkive, suurimad on ürglooduse objektidena kaitse all. Maa kasutamist on kivid alati seganud ning rahne, pangaseid, munakaid ja kamakaid (Ø üle 10 cm) on ikka kogutud ja ära veetud. Nende mõõtmed ja hulk mullas on võetud kivisuse astmete määramise aluseks (vaata kartogramm). Haritava maa keskmine peenkivisus (kivide Ø 1–20 cm) 30 cm tüseduses mullakihis on 53 m3/ha, suurim (üle 130 m3/ha) on see Lääne-, Saare- ja Harjumaal. Üle 50 m3/ha peenkive on ka Hiiu-, Lääne- ja Ida-Viru-, Järva- ja Raplamaa haritavate muldade 30 cm kihis
annaabi.ee 
