2015 aastal möödub 225 aastat jalgratta esiisa leiutamisest 2015. aastal möödub 225 aastat sellest, kui prantsuse leidur Comte de Sivrac kinnitas kaks vankriratast teineteise taha puitraamile ja sai sel viisil sõiduvahendi, mida võib pidada tänapäevase jalgratta kaugeks esiisaks. Möödus veel ligemale sada aastat ja maailmas läks lahti tõeline „jalgrataste hullus“ mis 1880. aastatel ka Eestisse jõudis. Kurat kahel rattal Kaluuga kubermangu ühe küla talupojad elasid juba pikemat aega kabuhirmus. Videviku saabudes pugesid kõik inimesed majadesse, sulgesid uksed-aknad ning palusid jumalat. Mitmed külamehed ja naised olid õhtuti näinud külatänaval elusat kuradit. Tulnud teine õhtuvidevikus ja kihutanud kahel rattal läbi küla. Kuna külarahva arvates inimene sarnaselt püsida ei saanud ja pealegi veel nii kiiresti edasi liikuda, siis oldi kindlad, et tegemist on vanakurja enesega. Kuradi
rändhõimude laastamistest puutumata ja seepärast arenes sealmail edukalt kunstkäsitöö. XVIII sajandist alates ei tekkinud sinna kanti ka suuri tööstuskeskusi, niisiis säilisid rahvale omane eluolu ja kultuuri terviklikkus. Just sellepärast jäi püsima põhjapiirkondade rõivastele omane rahvuslik eripära: seal puudusid välised mõjutused. Lõunapoolsete alade (Rjazan, Tuula, Tambov, Voronez, Penza, Orjol, Kaluuga) rahvarõivad seevastu olid oma olemuselt mitmekesisemad. Elanike sunnitud ümberasumine vallutuste tõttu, Moskva riigi kujunemine, naaberrahvaste mõju kõik see jättis oma jälje rõivastuse muutumisse ja mitmekesistumisse. Peale põhja- ja lõunapiirkondade rõivaste üldiste erinevuste olid omad erinevused veel kubermangude, maakondade (kreiside) ja isegi külade rõivaste vahel. Rahvarõivad erinesid suunitluselt (igapäevane, pidulik, pulma-, matuserõivas) ning kandja vanusest ja
aastast Väike-Maarjasse köstriks. J. Kotlist sai üks kesksemaid avaliku elu tegelasi kohapeal. Tema eestvõttel loodi 1896. aastal Väike-Maarja Põllumeeste Selts, asutati Tuletõrje Selts, sageli tegi ta kaastööd ajalehtedele. Alar kotli ema Elsa Kotli (1873-1959) pärines jõukast puusmetsa talust Vana- Antsla vallas. Hariduse omandas ta Uudi külakoolis ja Lilly Suburgi tütarlastekoolis Viljandis. Aastatel 1900-02 oli kauni välimusega noor daam Moskva ja Kaluuga rikastes perekondades kasvatajannaks. Sellest ajast pärineb Elsa ja Johani liigutav saksakeelne kirjavahetus, kus tulevase pereema maailmanägemisest annavad tunnistust Moskva, Kaluuga, Varssavi, mitmete Sileesia ja Saksimaa postitemplid. J. Kotliga laulatati nad 1902. aastal Karula kirikus. Esimese lapse, tütre Pia, sai noorpaar 1903. a. Teise lapsena sündis Alar Kotli 27. augustil 1904. Tulevase arhitekti lapsepõlv möödus helges vanematekodus. Köstrimaja ümber
erasektori loomade hulgas, kelle üle veterinaarne kontroll peaaegu puudus: loomi tapeti kodus ja tapasaadusi kasutati vabalt. ● Siberi katku mao-soolevormi haigestunutest sureb 25–100%. 3. vorm- kopsupõrnatõbi Hingamisteede kaudu levib kopsupõrnatõbi (pulmonaalantraks, kopsuvorm). Kõige ohtlikum on inimesele just selle tõve kopsuvorm, levib sissehingatava õhuga. ● Riskirühma moodustavad villavabrikute töölised. Nii haigestus 1975. aastal siberi katku Kaluuga oblasti Borovski villavabrikus kolm inimest, kes töötlesid Iraanist pärit kitsekarvu. ● Haiguse selle vormi korral areneb kiiresti kopsupõletik, tekib šokk ja suremus on 100%. ● Mao-soole- ja kopsuvormi korral ei anna haigete ravimine antibiootikumidega enamasti tulemusi, sest haigusetekitaja eritatav mürk imendub kiiresti vere- ja lümfiringesse, mistõttu tekivad šokk, limaskestade haavandid ja veritsus. ● Lahkamata korjuses hävivad siberi katku
Kui vaadata seda, kuidas mitmetes EL riikides on parlamendi otsusel või referendumil tuumajaamu kord suletud ja taas avatud, siis võib öelda, et poliitiline ebakindlus on oluline risk, mida tuleb TJ ehituse juures arvestada. Aga käsitleme alljärgnevas tuumajaamadega kaasnevat lähemalt. Ajaloost niipalju, et tuumaenergia kasutuselevõtt pole mingi uus asi, juba 1951. aastal toodeti USA-s tuumareaktori abil elektrienergiat. Esimene TJ alustas tööd aga NSVL-s 1954. aastal Kaluuga oblastis, Obninskis. Ja sellest ajast alates on nende hulk vaid kasvanud. Praegu töötavatest reaktoritest on neid enim USA-s - 104. Järgnevad Prantsusmaa (54), Jaapan (50), Venemaa (31), Suurbritannia (23), Kanada (18) Saksamaa (17) jne.Kokku 35 riigis. Töötavate reaktorite hulk võib kõikuda, kuna osa neist on renoveerimisel või suletud aga ka ajutiselt peatatatud. Tuumaenergia katab suurima osa kogu riigi energiavajadusest Prantsusmaal 86%, Sloveenias ja Belgias 55%, Rootsis
ning bessermanidel Ränk 1934: pühaku või kaitsehaldja auks süüdatav küünal > küünla ja pühaku kujutluse sulandumine üheks materiaalseks tervikuks > küünla irdumine sellest tervikust (inimese ja looma kujud) Lisaks: kristlikud pühased ja nende austamine(vt lood Peko leidmisest hüljatud kabelist, sellega seotud uskumuste paralleelsus) Harva 1924 / Ränk 1934: rituaalid, mis on seotud kogukonna küünlaga vene talupoegadel Mogiljovi ja Kaluuga kubermangudes, mordvalastel (soltan kerämät) ja bessermanidel Haavio 1961: vadja‐isuri vakkove ja bratšinad, soome‐karjala Ukon vakat, eesti vakusepeod Hagu 1975: Kraasna eestlaste Pühä Tooma kultus; toimingud, mis suunatud külä‐käü kuningakizele Hagu 1975: kogukondlik esivanemate kultus udmurtidel ohvritseremooniad, mida tähistati kevadel ja sügisel esmalt pühas salus, hiljem palvekojas (puust kuju > küünal) 56
süsteeme ja on leidnud kasutuse neuroloogias, kardioloogias, onkoloogias, endokrinoloogias, pulmonoloogias ning teistes meditsiini harudes. 4 Tuumaelektrijaamad Tuumaelektrijaam (TEJ) ehk tuumajaam ehk tuumajõujaam ehk aatomielektrijaam on elektrijaam, kus elektrienergiat saadakse aatomituuma lõhustumisest. Esimest korda toodeti tuumareaktori abil elektrienergiat 20.detsembril 1951 USAs Idahos. Esimene tuumaelektrijaam alustas tööd 27.juunil 1954 N. Liidus Kaluuga oblastis Obninskis võimsusega 5 MW. Suurbritannia Calder Hall`s lasti aatomielektrijaam käiku 17.10.1956 võimsusega 121 MW. USA esimene katseline aatomielektrijaam alustas tööd 1955.aasta kevadel ja Saksamaal 13.november 1960 (16 MWe). Tuumaelektrijaamad ei eralda kasvuhoonegaase ega saasta õhku. Normaalse töö korral tekib väga vähe tahkeid jäätmeid ja kütus on odav, sest seda kulub väga vähe. Sel põhjusel on maailmas väga suured tuumakütuse potsensiaalsed varud.
annaabi.ee 
