Kalur ja tema Hing Elas kord Kalur, kes läks igal õhtul merele ja laskis võrgud vette. Ühel õhtul oli võrk nõnda raske, et Kalur ei jõudnud võrku paatigi tõmmata. Kalurile üllatuseks oli võrgus Merineitsi. Ta armus temasse ega lubanud tal enam minna. Merineitsi aga anus, et too ta lahti laseks. Lõpuks nad tegid kokkuleppe, et Kalur laseb ta lahti siis kui Merineitsi ta kutse peale iga kord laulab, sest nii saab Kalur rohkem kalu. Ühel õhtul hõikas Kalur Merineitsit ja palus teda endale naiseks. Merineitsi ütles, et ta võtab ta vaid siis kui Kalur enda hinge minema ajab. Järgmisel hommikul läks Kalur Preestri maja juurde, et viimane teda aitaks
Portugali ettevõtlust iseloomustab väikeettevõtete, sh eelkõige pereettevõtete suur osakaal. 95% Portugali äriühinguist on nn mikroettevõtted, kus töötajaid alla 10. Põllumajandus Olulised on karja-, vilja-, oliivi- viinamarja-, puuvilja- ning juurviljakasvatus. Teistest paremini läheb veini-, õli- ning piimatööstusel, need sektorid toimivad edukalt ja organiseeritult. Kalapüük Portugal on väga pikkade kalapüügitraditsioonidega riik. Sektor annab tööd u 20 000 kalurile, kuid kalapüügi mahud on langenud. Portugal on osanud väga tõhusalt ära kasutada Euroopa Liidu fondide raha - erinevate projektide abil on vanad kalasadamad muudetud modernseteks külmutustsehhidega varustatud tootmisstruktuurideks. Tööstusharud Mäetööstus Töötlev tööstus Tekstiili- ja rõivatööstus Jalatsitööstus Veinitööstus Metsatööstus Autotööstus Mäetööstus Kaevandatakse erinevates Põhja- ning Kesk-Portugali
Ajalooliselt väga oluline põllumajandussektor on oma tähtsust minetamas, inimeste vool maapiirkondadest linnadesse kasvab pidevalt. Samas pakub sektor jätkuvalt tööd suurele hulgale. Olulised on karja-, vilja-, oliivi- viinamarja-, puuvilja- ning juurviljakasvatus. Teistest paremini läheb veini-, õli- ning piimatööstusel, need sektorid toimivad edukalt ja organiseeritult. Portugal on väga pikkade kalapüügitraditsioonidega riik. Sektor annab tööd u 20 000 kalurile, kuid kalapüügi mahud on viimastel aastatel langenud. Kui 2007. aasta kalasaak oli 161 000 tonni, siis 2008. aastal püüti 137 500 tonni kala. Portugal impordib: Portugal ekspordib: · Masinaid · Korki ja paberitooteid · Veondusseadmeid · Kangast · Põllusaadusi · Jalatseid · Keemiatooteid · Nahka ja karusnahka · Tekstiilitooteid · Autosid
heeringas ja tursk). Süvamere kalalaevastik, mis kunagi tegutses sellistel kaugetel vetel, nagu Antarktikas, Falklandi saarte ümbruses ning Beringi meres, on viimastel aastatel märkimisväärselt vähenenud, nii et 2004. aasta alguseks oli alles jäänud ainult kolm alust. Laevastiku keskmine vanus on kõrge (30 aastat), kuigi mõningaid väikelaevu on moderniseeritud tehnilist varustust uuendades. Poola kalalaevastik annab tööd 5 400 kalurile. Poolas leidub üle tuhat kalakasvanduse ja sisevete püügikoha. Neist umbes 300-s kasvatatakse karpkala ja 150-s vikerforelli. Ülejäänud on mõeldud kalapüügiks sisevetel. Akvakultuuritoodangu kogumahuks on umbes 35 500 tonni ning väärtuseks ligikaudu 72 miljonit eurot. Karpkala ja vikerforelli aastatoodang ulatub vastavalt 22 000 ja 11 000 tonnini. Lõhet ja forelli kasvatatakse ka kalade asustamiseks veekogudesse, et toetada kutselist ja
13. Mustaniemi A, Hallikainen A, Witick A Elohopean saanti kalasta ja muusta ravinnosta. Elintarvikevirasto, tutkimuksia 13/1994 14. "Kalastaja" 2002. Nr. 22 lk. 50-55 15. Leili Järv, magistritöö, Ahvenast Eesti rannikumeres ja tema saakide prognoosimise võimalustest 1997, lk.3 16. Neuman,E . 1977. activity and distribution of benthic fish in some Baltic archipelagoes withs pecial reference to temperature. Ambio spec. Rep. 5: 47-55 17. Abiks kalurile, 1989, 4 18. roceeding of Polisch-Swedish Symposium on Baltic coastal Fisheries; 1996 19. Kukk,H ; Martin,G; "Long-term dynamics of hütobenthos in Pärnu Bay; the Maltic Sea. EestiTA Toimetised. Ökoloogia nr. 2 , 1992 20. Loit A, Jänes H, "Toksikoloogia". Tallinn, Valgus, 1984. 21. EE, 1998 46 22. Lajunen L.H.J. Atomispektrometria ;WSOY 1986 23. Hõdrejärv, H. Analüütilise keemia praktikum; TPI Tallinn 1980 95 lk 24. Welz,B
sellest tulenev kalurite madal investeerimisvõimekus. Kalurite hulgas on vähe juurdunud väiketöötlemine seoses pikaajaliste traditsioonidega ning kala müüakse ära töötlemata kujul, mille tõttu saadakse ka väiksemat tulu. Väikesed püügimahud ja kala madal hind ei võimalda teha suuremaid investeeringuid näiteks sadamate, kalalaevastiku ja püügivahendite uuendamiseks. Euroopa Kalandusfondi toetuste abil on kalurile loodud võimalused suuremate investeeringute teostamiseks ja 5 http://www.agri.ee/public/juurkataloog/KALAMAJANDUS/UURINGUD/uuring_kalandus_toojoud_20 12.pdf 29 kalanduspiirkondade arendamiseks. Oluliseks probleemiks on lühike püügihooaeg, mille tõttu ei ole kaluril aastaringselt stabiilset sissetulekut ning on vajadus leida alternatiivseid töövõimalusi hooajavälisel perioodil. Omalaadse tegevusena Euroopas
annaabi.ee 
