tuletatud eesliidetega (Cl2O- diklooroksiid). arvu näitav liide. 2) Kui metallil on muutuv o.a, siis märgitakse see CaHPO4- kaltsiumvesinikfosfaat nimetuse keskel sulgudes. Kui metalli o.a on -SO4 sulfaat -S - sulfiid -NO2 - nitrit püsiv, siis seda nimetuses ei märgita. -SO3 sulfit -NO3 - nitraat
Soolad on kristalsed ained, mis koosnevad katioonidest ja anioonidest. Na₂SO₄. Vesiniksoolad sisaldavad happeaniooni koostises vesinikku. NaHSO₄ Kristallihüdraadid on soolad, mis sisaldavad tahkes olekus kristallvett. CuSO₄ ·5H₂O Metalliühendite (metallioksiidide, hüdroksiidide, soolade) nimetamine. Püsiva o-a nimetusse ei märgita. Na₂O - naatriumoksiid Kui aga muutuv, siis sulgusesse nt CuO vask(II)oksiid Vesiniksoolade nimetatakse happeaniooni ette sõna vesinik. CaHPO₄ kaltsiumvesinikfosfaat Ca(HCO₃)₂ kaltsiumvesinikkarbonaat Ca(H₂PO₄)₂ kaltsiumdivesinikfosfaat KH₂PO₄ kaaliumdivesinikfosfaat LAHUSED Vee karedust põhjustavad vees lahustunud kaltsiumi- ja magneesiumisoolad. Karedas vees seep ei vahuta, keetmisel tekib katlakivi. - Mõõduvat karedust põhjustavad Ca(HCO₃)₂ Mg(HCO₃)₂ - Püsivat karedust põhjustavad CaCl₂MgCl₂ CaSO₄ MgSO₄ Vee pehmendamise võimalusi - Keetmine
1) naatriumvesiniktartraat 2) naatriumtartraat E 335 Kaaliumtartraadid: 1) kaaliumvesiniktartraat 2) kaaliumtartraat E 336 Naatriumkaaliumtartraat E 337 Ortofosforhape E 338 Naatriumfosfaadid: 1) naatriumdivesinikfosfaat 2) dinaatriumvesinikfosfaat 3) trinaatriumfosfaat E 339 Kaaliumfosfaadid: 1) kaaliumdivesinikfosfaat 2) dikaaliumvesinikfosfaat 3) trikaaliumfosfaat E 340 Kaltsiumfosfaadid: 1) kaltsiumvesinikfosfaat 2) dikaltsiumfosfaat 3) trikaltsiumfosfaat E 341 Magneesiumfosfaadid: 1) magneesiumdivesinikfosfaat 2) magneesiumvesinikfosfaat E 343 Naatriummalaadid: 1) naatriumvesinikmalaat 2) naatriummalaat E 350 Kaaliummalaadid: 1) kaaliumvesinikmalaat 2) kaaliummalaat E 351 Kaltsiummalaadid: 1) kaltsiumvesinikmalaat
· mürgised fosforgaanilised ühendid kuuluvad mitmesuguste taimekaitsevahendite koostisesse · kasutatakse palju väetistena 1. superfosfaat fosforiidi või apatiidi töötlemisel vastava koguse väävel happega, sisaldab ka kaltsiumdivesinikfosfaati ja kaltsiumsulfaati mis tekib kõrvalsaadusena. 2. topeltsuperfosfaat sisaldab ainult kaltsiumdivesinikfosfaati 3. pretsipitaat vees vähelahustuv kaltsiumvesinikfosfaat, mille toime taimedele avaldub alles pikkamööda, vastavalt lahustumisele o üleväetamisel kanduvad fosfaadid pinnaveega veekogudesse ja põhjavette, põhjustades vee saastumist ning veekogude kinnikasvamist.
) Nõrgad alused Vees praktiliselt lahustumatud. Soolad Katioon ja anioon koos (Na2SO4) Vesiniksoolad Happeanioonis on vesinik.(NaHSO4) Kristallhüdraadid Sisaldavad tahkes olekus kristallvett(CuSO4 * 5 H20) Mittemetallisoksiidide nimetuses tähistatakse eesliitega(di-,tri-,jne) Kui metallil on muutuv o.a., siis kirjutatakse see sulgudesse CuO Vask(II)oksiid. Vesiniksoola puhul sõna vesinik (CaHPO4 kaltsiumvesinikfosfaat) Aluselised oksiidid Reageerivad hapetega ---->sool + vesi. CuO + H2SO4-----> CuSO4 + H2O Veega reageerivad ainult aktiivsete metallide(I-A rühm ja II A-rühm alates Ca) oksiidid CaO + H2O ----> Ca(OH)2. Happeliste oksiididega -----> happelisele oksiidile vastava happe sool CaO + CO2 ---> CaCO3 Happeline oksiid oksiidid, mis reageerivad alustega, moodustades soola ja vee. Reageerivad CO2 + Ca(OH)2 ---> CaCO3 + H2O Reageerib veega -----> oksiidile vastav hape SO2 + H2O---> H2SO3
Naatriumfosfaadid: E 339 happesuse regulaator, sekvestrant, 1) naatriumdivesinikfosfaat emulgaator, stabilisaator, veesiduja 2) dinaatriumvesinikfosfaat 3) trinaatriumfosfaat Kaaliumfosfaadid: E 340 happesuse regulaator, sekvestrant, 1) kaaliumdivesinikfosfaat emulgaator, stabilisaator, veesiduja 2) dikaaliumvesinikfosfaat 3) trikaaliumfosfaat Kaltsiumfosfaadid: E 341 happesuse regulaator, jahu parendaja, 1) kaltsiumvesinikfosfaat tardaine, kergitusaine, paakumis 2) dikaltsiumfosfaat vastane aine, veesiduja 3) trikaltsiumfosfaat Magneesiumfosfaadid: E 343 happesuse regulaator, paakumisvastane 1) magneesiumdivesinikfosfaat aine 2) magneesiumvesinikfosfaat Naatriummalaadid: E 350 happesuse regulaator, niiskusesäilitaja 1) naatriumvesinikmalaat 2) naatriummalaat Kaaliummalaadid: E 351 happesuse regulaator 1) kaaliumvesinikmalaat
Naatriumfosfaadid: 1) naatriumdivesinikfosfaat 2) dinaatriumvesinikfosfaat 3) trinaatriumfosfaat E 339 happesuse regulaator, sekvestrant, emulgaator, stabilisaator, veesiduja Kaaliumfosfaadid: 1) kaaliumdivesinikfosfaat 2) dikaaliumvesinikfosfaat 3) trikaaliumfosfaat E 340 happesuse regulaator, sekvestrant, emulgaator, stabilisaator, veesiduja Kaltsiumfosfaadid: 1) kaltsiumvesinikfosfaat 2) dikaltsiumfosfaat 3) trikaltsiumfosfaat E 341 happesuse regulaator, jahu parendaja, tardaine, kergitusaine, paakumis- vastane aine, veesiduja Magneesiumfosfaadid: 1) magneesiumdivesinikfosfaat 2) magneesiumvesinikfosfaat E 343 happesuse regulaator, paakumisvastane aine Naatriummalaadid: 1) naatriumvesinikmalaat 2) naatriummalaat E 350 happesuse regulaator, niiskusesäilitaja
sisalduv vees raskesti lahustuv kaltsiumfosfaat on taimede poolt aeglaselt omastav. Töödeldes looduslikke fosfaate (apatiiti) väävelhappega moodustub kaltsiumdivesinikfosfaat: Ca3(PO4)2+2H2SO4=Ca(H2PO4)2+2CaSO4 mis on vees lahustuv ja taimede poolt kergemini omastav. Kaltsiumvesinikfosfaadi ja kaltsiumsulfaadi segu nimetatakse superfosfaadiks. Superfosfaati toodetakse Maardu Keemiakombinaadis. Fosforhappe neutraliseerimisel kaltsiumhüdroksiidiga tekib kaltsiumvesinikfosfaat, mida nimetatakse pretsipitaadiks. H3PO4+Ca(OH)2=CaHPO4+2H2O Pretsipitaat vees praktiliselt ei lahustu, kuid taimejuurte eritiste mõjul muutub ta lahustuvaks ja omastatavaks. 7. Penteelide rühm. Penteelid on V rühma peaalarühma elemendid N, P, As, Sb ja Bi. Need on kõik p-elemendid, mille aatomite väliselektronkihil on 5 elektroni, neist 2 elektroni s- orbitaalil ja 3 paardumata elektroni p-orbitaalidel (s2p3). Lämmastik ja fosfor on mittemetallid,
annaabi.ee 
