4. Milles seisneb vee bioloogiline tähtsus? Vesi osaleb enamikes keemilistes reaktsioonides ja on hea lahusti. Samuti on veel hea soojusmahtuvus, mis aitab hoida püsivat keha temperatuuri. 5. Tooge näiteid katioonide tähtsusest eri organismides. Kaalium- ja naatriumioonid osalevad närviimpulsi moodustumises. Kaltsiumsoolad annavad luudele tugevusese. 6. Kuidas muutub inimese elu jooksul tema luude keemiline koostis? Vananedes kaltsiumsoolade kontsentratsioon tõuseb ja luud saavad suurema tugevuse, kuid muutuvad hapramaks. 7. Kuidas rakud vabanevad hingamisel moodustunud süsihappegaasist? CO2 lahustub vees ja moodustuvad karbonaatioonid. See koguneb koevedelikku ja sealt veri kannab selle kopsudesse, kus organism sellest vabaneb. 8. Kust saab inimene oma elutegevuseks vajalikud anorgaanilised ühendid? Inimene saab oma elutegevuseks vajalikud orgaanilised ained peamiselt toiduga. Kokkuvõte
8. Miks on soovitatav pärast suurt higistamist juua mineraalvett? Et taastada kaotatud vesi ja soolad. 9. Milline on puhta vee pH? 7,0. Kui on alla selle, siis on keskkond happeline, kui üle, siis aluseline. 10. Milline peab olema inimese vere pH? 7,4. Kui see oluliselt muutub, häiruvad kogu organismi talitlused ja tagajärjeks võib olla surm. 11. Kuidas muutub inimese elu jooksul ta luude keemiline koostis? Väiksena luud elastsed, sest kaltsiumsoolade sisaldus nendes on madal, vananedes kaltsiumsoolade kontsentratsioon tõuseb ja luud omandavad suurema tugevuse, aga ka hapruse. 12. Kuidas rakud vabanevad hingamisel moodustuvast süsihappegaasist? See lahustub vees ja tekivad karbonaatioonid, mis kanduvad rakke ümbritsevasse koevedelikku ja vereringe kaudu kopsudesse, kus organism süsihappegaasist vabaneb. 13. Kust saab inimene oma elutegevuseks vajalikud anorgaanilised ühendid?
moodustavad ülejäänud orgaanilise aine. 4. Milles seisneb vee bioloogiline tähtsus? Vesi osaleb enamikes keemilistes reaktsioonides ja on hea lahusti. Samuti on veel hea soojusmahtuvus, mis aitab hoida püsivat keha temperatuuri. 5. Tooge näiteid katioonide tähtsusest eri organismides. Kaalium- ja naatriumioonid osalevad närviimpulsi moodustumises. Kaltsiumsoolad annavad luudele tugevusese. 6. Kuidas muutub inimese elu jooksul tema luude keemiline koostis? Vananedes kaltsiumsoolade kontsentratsioon tõuseb ja luud saavad suurema tugevuse, kuid muutuvad hapramaks. 7. Kuidas rakud vabanevad hingamisel moodustunud süsihappegaasist? CO2 lahustub vees ja moodustuvad karbonaatioonid. See koguneb koevedelikku ja sealt veri kannab selle kopsudesse, kus organism sellest vabaneb. 8. Kust saab inimene oma elutegevuseks vajalikud anorgaanilised ühendid? Inimene saab oma elutegevuseks vajalikud anorgaanilised ained peamiselt toiduga. KÜSIMUSED LK 32 1
Hüper- ja hüpopigmentatsioon Üldine hüperpigmentatsioon pronkstõbi (Addisoni tõbi) neerupealsed ei tooda piisaval hulgal steroidhormoone. Kohalik hüperpigmentatsioon tedretähnid, pigmentsünnimärgid. Üldine hüpopigmentatsioon albinism, melaniini vaegus. Kohalik hüpopigmentatsioon ehk leukodermia nahal piirdunud pigmendivabad laigud. MINERAALDÜSTROOFIAD Ca, K, Cu, Fe ainevahetushäiretega seotud raku- ja vaheaine kahjustused ja kivide teke. Kaltsiumsoolade vähenemine luudes (D-avitaminoos ja rahhiit) on luupehmestumise ehk osteomalaatsia tekke aluseks. Ca-soolade ladestumist pehmetesse kudedesse nimetatakse lubjastuseks ehk kaltsifikatsiooniks. AITÄH KUULAMAST!
väliskeskkonna faktoriteha. Koed mutuvad mustaks. ○ Märg ○ Kuiv Nekroosi tagajärg/lõpe ● piiristuspõletik. Sidekude-> armkude. Proovib panna piiri nekrootilisele protsessile. Hakkab arenema noor sidekude ja see järel armkude. ● Kapseldumine. Kahjustatud ala piiratakse tihke sidekoega. ● Kudede tihkestumine- näiteks kaltsiumsoolade ladestumine kärbunud kudedesse. ● Kudede veeldumine- ajukoe pehmestumine ja tsüstide teke. ● Kavernide teke ● Sekveratsioon mutilatsioon ● Haavandumine Millest sõltub nekroosi tähendus organismile? 1. … a. Paiknemisest b. Kohe hulgast 2. mürgistus 3. surm DÜSTROOFIA Morfoloogilised muutused kudedes ja rakkudes, mis tekivad ainevahetushäiree korral.
Fosfor nukliinhapete koostises. Naatrium, kaalium osalevad närviimpulsi tekkes. VEE BIOLOOGILISED ÜLESANDED: 1. Vesi on hea lahusti. 2. Osaleb enamikes organismis toimuvates keemilistes reaktsioonides. 3. Vesi hoiab rakus stabiilset temperatuuri. Füsioloogiline lahus 0.9% NaCl lahus, kasutatakse vere ja vee kaotuse korral. NB! Verd ei asenda Miks on väikestel lastel tugevamad luud kui vanadel? Lastel on elastsemad aga nõrgemad, vanematel on kaltsiumsoolade sisaldus suurenenud, luud on tugevamad aga hapramad. ORGAANILISED AINED ORGANISMIDES Kõik organismid sisaldavad orgaanilisi aineid. Põhilised orgaanilised ained on: süsivesikud, lipiidid, valgud ja nukliinhapped. Kui nad on bioloogilist päritolu, nimetatakse biomolekulideks. Bioaktiivsed ained: vitamiinid, hormoonid ja ensüümid. SÜSIVESIKUD E. SAHHARIIDID Orgaanilised ühendid, mille koostises esinevad süsinik, vesinik ja hapnik. Nad jaotatakse
moodustavad ülejäänud orgaanilise aine. 4. Milles seisneb vee bioloogiline tähtsus? - Vesi osaleb enamikes keemilistes reaktsioonides ja on hea lahusti. Samuti on veel hea soojusmahtuvus, mis aitab hoida püsivat keha temperatuuri. 5. Tooge näiteid katioonide tähtsusest eri organismides. - Kaalium- ja naatriumioonid osalevad närviimpulsi moodustumises. Kaltsiumsoolad annavad luudele tugevusese. 6. Kuidas muutub inimese elu jooksul tema luude keemiline koostis? - Vananedes kaltsiumsoolade kontsentratsioon tõuseb ja luud saavad suurema tugevuse, kuid muutuvad hapramaks. 7. Kuidas rakud vabanevad hingamisel moodustunud süsihappegaasist? - CO2 lahustub vees ja moodustuvad karbonaatioonid. See koguneb koevedelikku ja sealt veri kannab selle kopsudesse, kus organism sellest vabaneb. 8. Kust saab inimene oma elutegevuseks vajalikud anorgaanilised ühendid? - Inimene saab oma elutegevuseks vajalikud anorgaanilised ained peamiselt toiduga. 2.3 1
on kõige järsem. Nekroosilaigud võivad üle minna üldiseks kloroosiks ja noorte lehtede allapoole haakumiseks. Noored lehed võivad ilmneda moondunult. Juurestik võib olla pruunikas, lühike ja tugevalt hargnenud. Taim võib surra enneaegselt kui toimub järsk kasvu pidurdumine. Toitainete omastamise mehhanism: Toitainete omastamise selektiivsus. Ioonide passiivne transport. Ioonide aktiivne transport. Taimed võivad olla kas kaltsifiilsed (kasvavad kaltsiumsoolade rikastel aladel, lubjarikastel) või vastupidi kaltsifoobsed. 1. Aktiivne happesus – põhjustavad vabad vesinikioonid (mida rohkem neid seda happelisem) 2. Potentsiaalne happesus – põhjustatud mulla kolloididel neeldunud H ja Al ioonidest. Mulla puhverdusvõime all mõistetakse mulla võimet vastu panna ükskõik millise teguri poolt esilekutsutud reaktsioonimuutusele. See on väga tähtis taimede toitumise ja väetamise seisukohast, sest mullad ei ole
annaabi.ee 
