...................................................4 · Sisaldumine organismis.................................................................5 · Kaltsiumi ühendite kasutamine.......................................................6 · Kasutatud kirjandus........................................................................7 ÜLEVAADE KALTSIUMIST Humphry Davy oli inglise keemik, kes avastas ja eraldas kaltsiumi sulatatud leeliste elektrolüüsi teel. Kaltsium on keemiline element järjenumbriga 20, leelismuldmetall. Stabiilseid isotoope on kaltsiumil 6: massiarvud 40, 42, 43, 44, 46, 48. Elektronskeem: Ca:+20 | 2)8)8)2) Elektronvalem: 1s22s22p63s23p64s2 Prootonite arv: 20 Elektronide arv: 20 Neutronite arv: 20 Aatommass: 40 Tuumalaeng: +20 Elektronkihtide arv: 4 Rühma nr: IIA Ta on keemiliselt aktiivne ega esine looduses vabal kujul. Tema oksüdatsiooniaste ühendeis on +2
Kaltsium Mari-liis Mürk Mp-10 Kaltsium Lühend: Ca Keemiline element Keemiliselt aktiivne ega esine looduses vabal kujul Sulamistemperatuur: 839 °C Keemistemperatuur: 1484 °C Tihedus: 1,55 g/cm3 Värvus: hõbevalge Agregaatolek toatemperatuuril: tahke Kaltsium on hõbejas läikiv metall, pehme ja kergesti töödeldav ning tal on suur reageerimisvõime Oksüdeerub õhus ja kattub kaltsiumoksiidi ja hüdroksiidi valge kihiga Kaltsium reageerib kergesti mittemetallide, vee, etanooli ja eriti energiliselt hapetega Oksüdatsiooni vältimiseks säilitatakse kaltsiumit petrooleumis Tähtsamad kaltsiumiühendid on kaltsiumoksiid (põletatud e. kustutamata lubi), kaltsiumhüdroksiid (kustutatud lubi) ja kaltsiumkloriid Kus leidub?
5. Aatommass: 40,078 Sulamistemperatuur: 839 °C Keemistemperatuur: 1484 °C Tihedus: 1,55 g/cm3 Värvus: hõbevalge Agregaatolek toatemperatuuril: tahke 6. Kaltsiumit leidub looduses ainult ühenditena: kaltsiumkarbonaadina, (lubjakivi, kriit, marmor), kaltsiumfosfaadina (fosforiit, apatiit), mida sisaldub ka hambapastas, mis takistab hambasööbija teket, kaltsiumsulfaadina (anhüdriit,kips) ja mitmesuguste silikaatide koostises. Looduses leiame kaltsiumit ka paljude mineraalide - lubjakivi, kriidi , marmori, dolomiidi jt. koostises. ,,Ca on looduses väga levinud (5.kohal). CaCO3 on maakoores laialdaselt levinud. See on hallika paekivi, mitmesuguse värvusega marmori, helkiva pärli või koralli peamine koostisosa. CaCO3 esineb mitmes kristallkujus. Levinum on kaltsiit, mida leidub igas paemurrus. Läbipaistvet kaltsiiti nimetatakse islandi paoks, millele on iseloomulik kaksikmurdumine. Läbi islandi pao näeme kõike kahekordselt. Hispaania Aragoni järgi
1 2. II A RÜHMA METALLID 2.1 II A rühma metallide üldiseloomustus II A rühma metallideks on berüllium, magneesium, kaltsium, strontsium, baarium ja raadium. Nelja viimast elementi ehk kaltsiumit, strontsiumit, baariumit ja raadiumit nimetatakse ka leelismuldmetallideks. Ajalooliselt tuleneb sõna leelismuldmetall sellest, et nende metallide oksiidid moodustavad veega reageerides leeliseid. Sõna muld kasutati juba keskajal rasksulavate metallioksiidide ja teiste kõrgel temperatuuril sulavate ainete kohta. Aatomi ehitusel kuulvad nad s- elementide hulka, nagu ka leelismetallid. Nende aatomite
autorehvide, terase, teemandi, pliiatsisüsi, plastide,maagaasi, bensiini, õli jm. ühendite valmistamisel. 4 Karbonaadid Karbonaadid on süsihappe soolad. Süsihappe on kõige nõrgem hape, mis laguneb kiiresti süsihappegaasiks ja veeks. Karbonaadid koosnevad enamasti metalli katioonist ja karbonaatioonist(CO32). Enim levinud karbonaat on kaltsiumkarbonaat, mida leidub palju looduses ja kasutatakse ka tehnikas kõige rohkem. Karbonaate leidub palju looduses ja neid saadakse ka tehiskeskkonnas. Esimeste hulka kuuluvad sellised laialt levinud mineraalid nagu kaltsiit, dolomiit ja aragoniit ning ka malahiit. Kaltsiit on silikaatide kõrval üks sagedaseim mineraal maakoores.Tehniliselt on võimalik saada väga palju erinevaid karbonaatsooli, neist enim kasutatavad on Na2CO3 , K2CO3 ja CaCO3 .
V = n * Vm n = m/M = m/V M molaarmass Vm molaarruumala (22,4) m mass n moolide arv tihedus mol/mol; m/M; V/Vm (gaas); V/M (vedelik) Alumiinium on üks tuntumaid p-metalle ning kõige levinum metalliline element maakoores (Al (13): 1s²2s²2p 3s²3p ). Füüsikalised omadused: hõbevalge, läikiv, suhteliselt väikese tihedusega, suhteliselt sulav, plastne, mehhaaniliselt hästi töödeldav, kerge ja küllaltki pehme hea elektri- ja soojusjuhtivusega metall. Tavatingimustes tänu kaitsvale oksiidikihile vastupidav õhu ja vee suhtes. Looduses ei leidu vabalt, savide, päevakivide ja mineraalide koostises. Tuntuimateks mineraalideks on boksiit (Al2O3; valge, tahke, kristalne, reageerib hapete ja leelistega) ning kaoliin. Küllaltki aktiivne metall, loovutab kõik väliskihi elektronid. Saab loovutada paadunud väliskihi elektrone s-alakihilt. Oksiididel ja hüdrooksiididel avalduvad aluseliste omaduste kõrval ka happelised omadused
Hapnikku sisaldavad happed: Lämmastikhape HNO3 Väävelhape H2SO4 Süsihape H2CO3 Ränihape H4SiO4 Fosforhape H3PO4 Hapnikku mittesisaldavad happed: Vesinikkloriidhape (soolhape) HCl Divesiniksulfiidhape H2S Happed on liitained, mis koosnevad ühest või mitmest vesinikuaatomist ja happeanioonist. H2SO4 : H2 vesinikuaatomid; SO4 happeanioon Hapete keemilised omadused Happed reageerivad: 1. Metallidega Vt. pingerida. Kui metall asub pingereas vesinikust vasakul, siis ta tõrjub happest vesiniku välja. (vih. valem 1) 2. Veega (vih. valem 1.2) 3. Alustega Neutraliseerivad teineteist, tulemuseks on sool ja vesi. (vih. harjutus) 2HCl + CuO -> CuCl2 + H2O H2SO4 + CuO -> CuSO4 + H2O (vih. valem 1.3) (vih. harjutus) Alused ja hüdroksiidid 1. Ettevaatusabinõud leelistega töötamisel 2. Aluste mõiste (hüdroksiidid ja leelised) 3
vastupidi. Aktiivsete metalliliste elementide oksiidid on tugevalt aluseliste omadustega, vähemaktiivsete metalliliste elementide oksiidid on enamasti nõrgalt aluseliste omadustega. Mittemetalliliste elementide oksiidid on enamasti happeliste omadustega (v.a üksikud erandid). Elementide metalliliste omaduste nõrgenedes ja mittemetalliliste omaduste tugevnedes oksiidide aluselised omadused nõrgenevad ja happelised omadused tugevnevad. Mida enam vasakul metall pingereas asub, seda: suurem on ta keemiline aktiivsus, seda kergemini ta oksüdeerub, loovutab elektrone. suurem on ta redutseerimisvõime; raskemini redutseeruvad metallioonid. Pingerea iga metall tõrjub kõik temast paremal asuvad metallid nende soolade lahustest välja. Näide: Zn + HCl ZnCl2+ H2 lahja H2SO4 ja sulfaadid väga nõrgad oksüdeerijad, oksüdeerimisvõime kasvab happesuse suurenemisega Metallid (aatomi väliskihil elektrone suht. vähe) käituvad keemilistes reaktsioonides
molekulis sidemeenergia kõrge: raskesti polariseeritav Neist omadustest tingitud vähene lahustuvus, madal keemis- ja sulamistemp. Atomaarne vesinik Protsess H2 → 2H (väga endotermil.) algab alles üle 2000C; täielikult atomaarne u. 5000C juures (elektrikaares) protsessid 2H → H2 ; H2 + ½O2 → H2O – äärmiselt eksotermil. Kuid atomaarne vesinik võib in statu nascendi vähesel määral tekkida paljudes protsessides (hape + metall, vabanemine metalli (Pd, Pt) pinnalt jmt.). Atomaarne vesinik – paljudes protsessides väga aktiivne redutseerimisreaktsioonid (Marshi reaktsioon) 2.1.4. Kasutamine ¤ peam. keemiatööstuses, eriti NH3, HCl, CH3OH sünteesil vedelate rasvade hüdrogeenimisel (sh. → margariin) vedel vesinik: raketikütus deuteerium ja raske vesi: tuumaenergeetikas, termotuumapommis vesiniku H2 või H (monovesinik) põlemine – metallide lõikamine, keevitamine 2.1.5. Ühendid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
