Neis läige metalliline. Tugeva magnetilise vaheldub erivärviline kaltsedon õhukeste paralleelsete omadusega.Kõvadus 5.5 - 6 kihikestena. Värvirikkuselt ja vööliselt ehituselt on ahhaatidele sarnased jaspised, milles aga vahelduvad peenekristallilise kvartsi ja kaltsedoni vöökesed koos pigmenteerivate raudhapenditega. Kõvadus 7 Götiit - Esineb nõeljate agregaatiden või muldja massina. Värvus kollakas-pruun või pruun. Lõhenevus täiuslik. Kõvadus 5-5,5 Psilomelaan - Esineb peitkristalsete agregaatidena, koorikutena, või dendriitidena. Värvus must. Leidub murenemiskoorikutes.Kõvadus 5-6 Opaal Amorfne. Sisaldub diatomiidis,
ränidioksiidist, väga levinud sete. Mineraale, mille struktuuri kuulub ränidioksiid, nimetatakse silikaatideks. Et räni ja hapnik on maakoore peamised koostisosad, koosnebki maakoor valdavalt silikaatseist mineraalidest. Ränidioksiidist ehitavad oma koja mitmed organismid, näiteks radiolaarid ja diatomeed ehk ränivetikad. RÄNIKIVI Ränikivi on peamiselt peitkristalsest kvartsist koosnev settekivim. Peale kvartsi (ehk kaltsedoni) võib sisaldada ka opaali ning mitmesuguseid lisandeid nagu kaltsiit, raudoksiidid jne. Ränikivi võib olla värvunud mitmesugustes toonides, näiteks hall, pruun, must, roheline, punane jne. Värvuse annavad mitmesugused lisandid. Ta on nii kõva, et teras ega klaas tema peale ei hakka. Kui noaseljaga kõvasti vastu ränikivi lüüa, siis kargavad sädemed laiali, seepärast kutsutakse ränikivi veel tulekiviks.
eristatakse kolme kivimitüüpi (ülalt alla): 1. Dolokivi laiguline, kirjuvärviline (beezid, roosad, sinakashallid toonid), peene- kuni keskmisekristalliline. Tekstuur ebaselge, keskmise- kuni paksukihiline, õhukeste domeriidikelmetega. Esinevad suured kavernid, korallide fragmendid, püriidikristallid. 2. Dolokivi lausteraline, valkjashall kuni hall, pisi- kuni keskmisekristalliline, paksukihiline ja massiivne. Kivimis on leitud kaltsedoni mugulaid, 3. Dolokivi mudaline, hall, läbilõike allosas tumehall, savikas, kusjuures sügavusega savika materjali sisaldus suureneb. Kivim on pisi- kuni peitkristalliline, peenekihiline, esinevad katkestuspinnad ja mudasööjate elutegevuse jäljed. Kasuliku kihi lamam lasub kõrgustel 57,65 60,48 m. Lamami pind tõuseb äärealade suunas, eriti itta ja loodesse. Kareda uuringualal leviva dolokivi survetugevus kuivalt on 60 142 Mpa ja külmakindlus
antud iseseisvad nimetused: mäekristall – värvusetu vesiselge, ametüst – violetne, suitsukvarts – hallikas või pruunikas, tsitriin – kollane, moorion – must. Peitkristalseid erikujusid nim. kaltsedoniks, kusjuures nende värvus on veelgi muutlikum: serdoolik – punane, plasma – roheline, karneol – lihapruun jne. Kihilise ehitusega kaltsedone nim. ahhaadiks. Kvarts on tavaliseks mineraaliks happelistes tardkivimites. Eksogeenselt tekivad kvarts ja kaltsedoni vöökesed koos pigmenteerivate raudhapenditega. Kvarts on tavaliseks mineraaliks happelistes tardkivimites. Kvartsi sisaldavate kivimite murenemisel kivim peenendub ja enamik mineraale muutub ka keemiliselt. Kvarts, olleks keemiliselt tugev, e i allu keemilisele murenemisele ehk porsumisele ja läheb murendi koostisesse, olles tähtsaimaks mineraaliks suurema osa muldade mehhaanilises koostises. Seda kasut. mõõteriistade, kvartsklaasi jne valmistamiseks.
kristallidena. Kristallid on prismalised või nõeljad. Esineb enamasti teraliste agregaatidena. Erikaal on 8...8,2. Kõvadus Mohsi astmikul on 2...2,5. Kinaver on peamine elavhõbeda maak. Esineb settekivimeis Joonis 3. Kinaver ainus elavhõbeda kaevandamiseks sobiv mineraal lõhetäitena ning vulkaanilistes piirkondades fumaroolide ümbruses. Moodustab kooslusi püriidi, stibniidi ning realgaariga; lõhedes ka kvartsi, kaltsedoni, kaltsiidi ningbarüüdiga. Elavhõbedat toodetakse kinaverist särdamise teel. Suurimad kinaveri leiukohad on Hispaanias. 3 KASUTAMINE 3.1 Kasutusvaldkonnad Enim tunneme elavhõbedat klassikalise kraadiklaasi elavhõbedasambana. Teadusajaloos on elavhõbe seotud paljude avastustega. Kuna elavhõbe on vedelas olekus -38,8 kuni 356 °C juures ning soojendamisel paisub ühtlaselt, siis seda ainet
15 teised püsisid jalas juba saapaninast algava ristirästise rihmpõimingu abil. Naised kandsid pikemana näimiseks paksu korktallaga jalatseid. Ehted: Kreeklased nagu tesiedki rahvad näitasid ehete kandmisega oma jõukust. Leitud on kõrvarõngaid, käevõrusid, kaelakeesid, sõrmuseid ja rinnanõelu, mille valmistamisel tarvitati lisaks metallile ka poolvääriskive: kaltsedoni, karneooli, ametüsti, roosat, rohelist ja halli kvartsi, mäekristalli, lasuriiti, türkiisi, granaati ja kristalset kaltsiiti. Väärismetallist tehti Kreekas niihästi ehteid kui söögisriistu ja nipsasjakesi. Kulda oli väga vähe, kuna seda kaevandati ääremaadel, Makedoonias ja Traakias ning mõnedel Egeuse mere saartel, kõikjal väga väikestes kogustes. Ehteid toodi siis idamaadest ja hiljem püüti neid juba jäljendada
15 teised püsisid jalas juba saapaninast algava ristirästise rihmpõimingu abil. Naised kandsid pikemana näimiseks paksu korktallaga jalatseid. Ehted: Kreeklased nagu tesiedki rahvad näitasid ehete kandmisega oma jõukust. Leitud on kõrvarõngaid, käevõrusid, kaelakeesid, sõrmuseid ja rinnanõelu, mille valmistamisel tarvitati lisaks metallile ka poolvääriskive: kaltsedoni, karneooli, ametüsti, roosat, rohelist ja halli kvartsi, mäekristalli, lasuriiti, türkiisi, granaati ja kristalset kaltsiiti. Väärismetallist tehti Kreekas niihästi ehteid kui söögisriistu ja nipsasjakesi. Kulda oli väga vähe, kuna seda kaevandati ääremaadel, Makedoonias ja Traakias ning mõnedel Egeuse mere saartel, kõikjal väga väikestes kogustes. Ehteid toodi siis idamaadest ja hiljem püüti neid juba jäljendada