saadud süsivesikud ei suuda katta kõiki organismi energiakulusid, tuleb suurendada rasva hulka toiduratsioonis. Süsivesikud võtavad osa ka rasvade ainevahetusest. Kuigi süsivesikuid võib asendada rasvade ja valkudega, peavad nad teatud kogustes tingimata toidus olema, sest vastasel juhul koguneb organismi rasvade ainevahetuse produkte, mis võibpõhjustada raskeid haigusi. Selle vältimiseks tuleb jälgida, et mitte vähem kui 10 % organismi päevasest kalorivajadusest kaetaks süsivesikutega. Tavaliselt langeb süsivesikute arvele 55-70% toidu kalorsusest. Organismi ööpäevane süsivesikute vajadus sõltub töö intensiivsusest: mida intensiivsem on töö, seda rohkem on vaja toiduga anda süsivesikuid. Mõõduka füüsilise töö korral peab terve täiskasvanud inimene ööpäevas saama 400 kuni 500 grammi süsivesikuid, raske füüsilise töö korral kuni 700 grammi ja enam.
Söö palju aedvilja, kartuleid, puuvilja, mis sisaldavad vähe keedusoola. Väldi ürdisoolasid, puljongikuubikuid ja soolaseid kastmeid. Tavalise keedusoola võid asendada ka mineraalsoolaga, milles osa naatriumit on asendatud teiste mineraalainetega. Tervisliku toitumise seitse käsku: Lõunasöögiks hautatud või keedetud toiduained - lõuna peab sisaldama veidi vähem kui kolmandiku päevasest kalorivajadusest. Lõunaks tuleks süüa sooja toitu ning soovitavalt mitte valmistoitu, mis võib sisaldada liialt palju soola ja rasvu. Ports vastavalt energiavajadusele - vajatav energiakogus on istuva töö tegijal oluliselt väiksem kui füüsilise töö tegijal. Tervisliku toitumise seitse käsku: Põhitoiduained tasakaalu - piisavalt valke ehk 10-15 protsenti toiduenergiast, tagasihoidlikult rasvu ehk 25-30 protsenti toiduenergiast ning
temperatuur muutus viljakasvatamiseks liiga jahedaks. Ometi oli nn sooja perioodi tipp olnud u aastatel 1150 1300, mis oli kõige soodsam aeg põllumajanduseks Lääne-Euroopas. Nälg, haigused ja sõda kui rahvastikuloolised tegurid. "Keskaja Euroopa on esmajoones nälja maailm." Pidusöögi teema on vaid unistus ja enamasti elati hirmus nälja ees. Üleüldiselt valitses kõikides ühiskonna kihtides nälg. Arvatakse et ülemkihid sõid rohkem liha kuid lihtinimese kalorivajadusest andis vili ligi 90%. Ka kloostrites oli nälg sagedane. Püha Benedictuse ime, Püha Jaakobuse ime ja Püha Dominicuse ime jutustused söögiga seotud imedest. Nende imede objektiks on leib. Leib oli rahva põhiline toiduaine. Samas käis toiduga uhkeldamine klassikäitumise juurde. Ka folklooris oli nälg väga populaarne teema. "Rebaseromaan" Heroilis-koomiline luulekogu 12. ja 13. sajandist mis on olemuselt irooniline satiir feodaalühiskonna pihta
Inimorganismi ja toidu põhilised lipiidid on: · neutraalrasvad e. triglütseriidid (90....96%); · fosfo- ja glükolipiidid; · kolesterooli estrid. a-linoleenhape ja linoolhape on inimorganismi jaoks asendamatud rasvhapped (näiteks on nad vajalikud F-vitamiini koostises). Lipiidide ülesanded organismis: · energiarikkad varuained; · mehaaniline kaitsefunktsioon; · termoisolatsioon; · struktuurne roll. Lipiididest saadav energiahulk peaks moodustama 20....32% ööpäevasest kalorivajadusest, kusjuures rasvhapete jaotus võiks olla: 1/3 monoküllastamata (näiteks oliivõli), 1/3 polüküllastamata (näiteks kala) ja 1/3 küllastatud rasvhappeid (näiteks loomsed rasvad). Liiga vähene rasva hulk toidus vähendab küllastamata rasvhapete osa, samuti rasvlahustuvate vitamiinide omastamist. Toidus sisalduvad rasvad aeglustavad mao tühjendamist. Näiteid lipiidide sisaldumisest toidus: · keedetud kartul - praktiliselt puuduvad (<1%); · kartulisalat 3%;
Kung-laagri suurus 23-40, keskmiselt 31 inimest (20 suurt, 11 last) Iga päev kõigub nende arv, kes kas jahile või korjele lähevad, 0-16. Umbes 60% kogukonna poolt tarvitatavaist kaloreist pärineb naiste korjatul. Naiste päevane kilometraazh 3-18 km, 2250 km aastas. Mehed jahile vaid igal III või IV päeval, tulemuslikkus 23 %. Lihatoit vaid 19% igapäevasest kalorite tarbimisest (2355 Kal inimese kohta). Pähklid ja taimed 81%. Eriti Mangongo pähkel, mis katab 70% kalorivajadusest. Optimaalse toiduotsimise teooria: kütitakse vaid neid, mille kalorite hulk ületab tema püüdmiseks kulunud energiahulga. Neoliitiline revolutsioon: 12 000-6000 at mindi üle viljelevale majandusele. Inimene muutus paikseks. Pikeneb distants töö ja selle resultaadi vahel: põllupidaja matab toidu maha ja alles mitme kuu pärast saab saagi(, mitte ei näe looma enda ees jooksmas.) Töö intensiivistumine: Machiguengadel Peruu vihmametsas: naistel 7,40; meestel 6 tundi. Jaavalastel pikem, 19
annaabi.ee 
