vastandiks on kalendri suvepoolel jaanipäev. Jõulud ja aastavahetus on kõikjal maailmas püha, mida tähistatakse vanadest tavadest lähtudes eriliste ja rohkete toitudega, mängude, laulude ja lõbutsemisega. See on püha, mis sisaldab palju erinevatest aegadest pärit kihistusi ja tavasid ning haarab inimesi olenemata nende ametist, positsioonist ja usutunnistusest või selle puudumisest. Jõulude, nagu ka aastavahetuse juurde kuuluvad kingitused, lahkunud esivanemate mälestamine kalmudel küünalde süütamisega või nende meenutamine, sugulaste ja sõprade õnnitlemine kaartidega, jõulupuu, jõulukirik ja jõululaulud, paljudes riikides vabad päevad või koguni pikem jõulupuhkus. Viimase saja aastaga on jõuludest kujunenud suured kaubanduslikud pühad, mis algavad varakult detsembri algul või juba novembri lõpul, s.t advendiajal ja isegi selle eel. Nende pühade ajal ostetakse ja kingitakse tohutult palju pisiasju ja ka suuri hinnalisi esemeid
jaanipäev. Jõulud ja aastavahetus on kõikjal maailmas püha, mida tähistatakse vanadest tavadest lähtudes eriliste ja rohkete toitudega, mängude, laulude ja lõbutsemisega. See on püha, mis sisaldab palju erinevatest aegadest pärit kihistusi ja tavasid ning haarab inimesi olenemata nende ametist, positsioonist ja usutunnistusest või selle puudumisest. Jõulude, nagu ka aastavahetuse juurde kuuluvad kingitused, lahkunud esivanemate mälestamine kalmudel küünalde süütamisega või nende meenutamine, sugulaste ja sõprade õnnitlemine kaartidega, jõulupuu, jõulukirik ja jõululaulud, paljudes riikides vabad päevad või koguni pikem jõulupuhkus. Kirikukalendris on jõulud seotud Jeesuse Kristuse sünnipäevaga. Alates 354. Aastast tähistatakse 25. detsembrit Kristuse sünipäevana. Jõule kui tavalist pööripäeva on Euroopas pühitsetud 5000–6000 aastat. Jõuluaeg algas talvisest pööripäevast, toomapäevast (21.
jaanipäev. Jõulud ja aastavahetus on kõikjal maailmas püha, mida tähistatakse vanadest tavadest lähtudes eriliste ja rohkete toitudega, mängude, laulude ja lõbutsemisega. See on püha, mis sisaldab palju erinevatest aegadest pärit kihistusi ja tavasid ning haarab inimesi olenemata nende ametist, positsioonist ja usutunnistusest või selle puudumisest. Jõulude, nagu ka aastavahetuse juurde kuuluvad kingitused, lahkunud esivanemate mälestamine kalmudel küünalde süütamisega või nende meenutamine, sugulaste ja sõprade õnnitlemine kaartidega, jõulupuu, jõulukirik ja jõululaulud, paljudes riikides vabad päevad või koguni pikem jõulupuhkus. Viimase saja aastaga on jõuludest kujunenud suured kaubanduslikud pühad, mis algavad varakult detsembri algul või juba novembri lõpul, s.t advendiajal ja isegi selle eel. Nende pühade ajal ostetakse ja kingitakse tohutult palju pisiasju ja ka suuri hinnalisi esemeid.
rahulolu oma eluga. Varasema kokkuleppe kohaselt arutab Kolonn 2010. a. Tahteväljenduspäeva üheskoos suvel Kolonni kokkutulekul. Nii palju on juba paika pandud, et Tahteväljenduspäeva peakorraldaja sel aastal on Mia Daniel, keda assisteerib Kalmer Vaindlo. Linn on eraldanud selleks sündmuseks 18 000 krooni, mida võib kasutada ettevalmistuseks ja läbiviimiseks. Kindlasti toimub kogunemine Vabadussõjas langenute kalmudel ja tõrvikurongkäik Kesklinna parki. Pargis toimuva suhtes on ettepanekutena soovitud mini-kontserti ja soojaõhupallide (kom-loy'de) lennutamist.54 54 Kirjavahetus Ain Saarega 21.03. 2010 22 Kokkuvõte Kolonni alguseks võib lugeda 9. oktoobrit 1987.a, kui Ain Saar, Argo Männimets ja Meelis Ivask otsustasid oma uljuses punaarmeele niiöelda hambaid näidata. Nad otsustasid korrastada
Jõulud ja aastavahetus on kõikjal maailmas püha, mida tähistatakse vanadest tavadest lähtudes eriliste ja rohkete toitudega, mängude, laulude ja lõbutsemisega. See on püha, mis sisaldab palju erinevatest aegadest pärit kihistusi ja tavasid ning haarab inimesi olenemata nende ametist, positsioonist ja usutunnistusest või selle puudumisest. Jõulude, nagu ka aastavahetuse juurde kuuluvad kingitused, lahkunud esivanemate mälestamine kalmudel küünalde süütamisega või nende meenutamine, sugulaste ja sõprade õnnitlemine kaartidega, jõulupuu, jõulukirik ja jõululaulud, paljudes riikides vabad päevad või koguni pikem jõulupuhkus. Viimase saja aastaga on jõuludest kujunenud suured kaubanduslikud pühad, mis algavad varakult detsembri algul või juba novembri lõpul, s.t advendiajal ja isegi selle eel. Nende pühade ajal ostetakse ja kingitakse tohutult palju pisiasju ja ka suuri hinnalisi esemeid. Jõulud on oma
põldu ja karja hoiaksid ja et nad läheksid ära teed mööda, mitte otse üle väljade ning rukkioraste. Rukis oli meie esivanematele kõige olulisem vili juba tuhatkond aastat tagasi. Kas neil kaugetel aegadel toimus hingede vastuvõtt ja ärasaatmine samal viisil nagu on 19. sajandi lõpust pärit kirjapanekutes, seda me ilmselt kunagi täpselt teada ei saa. Küll aga teame, et Setumaal on veneõigeusu kombe kohaselt mitmeid pühi, mil kadunukesi mälestatakse kalmudel. Kõigepealt tuleb siin nimetada kevadisi tähtpäevi. Lihavõttepühadel asetatakse toidud kääpale ka siis, kui lumi on veel maas. Põhjagermaani rahvastel on kombeks olnud esivanemaid kaetud lauaga vastu võtta pimedal ajal, mil päike kõige madalamalt käib jõuluajal. Vastavuses selle kombega on meilgi kehtinud nõue jõuluõhtul või vana-aasta õhtul toidud lauale jätta. Tänapäeval on üha olulisemaks saanud väljendada oma suhtumist mälestusküünla süütamisega
annaabi.ee 
