§ 8 lubab Igale isikule on tagatud õigus saada maetud vastavalt oma usutunnistusele. Sugulaste, eestkostjate või hooldajate puudumisel viib usutunnistusekohase matusetalituse läbi lahkunu kogudus, kui on teada surnu kuuluvus kogudusse. See seadus ei kehti, kuna näiteks maausulisena ei saa neid nende viimse tahteavaldusena kremeerida nende koduhiies. Krematooriumis läbiviidud talitusele järgneb aga urni matmine 7 kiriklikku kalmistusse pole lootustki, et võib tuha sümboolselt voolavasse vette või kodukandi loodusesse laiali puistata. Massimeedia: On arusaadav, kui igal usuorganisatsioonil on võimalus omada omi häälekandjaid. Kui aga ka avalik-õiguslik ringhääling hakkab tasuta mõne usu häälekandjaks, siis tekib küsimus võrdsetes võimalustes. Avalik-õigusliku ringhäälingu programmi esimene üldpõhimõtte on:
Emajumalannadeks peetakse kultuuri alalt leitud arvukaid väikeseid naisekujukesi, kellel sageli rõhutatud suguorganeid. Emajumalanna: üheaegselt nii elu andja kui võtja. Paelkeraamika kultuuris maeti naisi ja lapsi sageli eluhoonete põranda alla. Täiskasvanud mehi niimoodi ei maetud. Põrandate alla maeti kuni u 4000 eKr. Kultuuri läänerühmas tulid aga juba u 5000 eKr kasutusele eraldiseisvad kalmistud. Kalmistud asulakohtade lähedal ent mitte päris juures. Ühte kalmistusse maeti 20200 inimest ning need olid kalmistul rühmitatud ilmselt sugulaste rühmadena. Kalmistustesse maeti igaealisi mehi ja naisi. Kasutati nii laiba- kui põletusmatust, viimast siiski oluliselt vähem. Surnud maeti maahaudadesse peamiselt kägardatult. Hauad olid seest vooderdatud kivide või 6 savikihiga. Panused erinesid nii sooti kui vanuseti. Hilisel Dnestri-Bugi kultuuril oli oma matmisviis
Boheemias, Saksamaal ja Poolas maeti harilikult üksinda, hauale kuhjati kääbas. Mitmelt poolt on teada kohalikke erinevusi matmiskommetes. Nii näiteks kasutati varasel ja keskmisel pronksiajal Taanis ja Britannias puidust kirste, kus surnu maeti selili ja väljasirutatult. Põhja-Saksamaal maeti kääbaste all olevatesse surnumajadesse. Teisal maeti mõnikord laipu kägarasendis küljeli. Hauad kaeti pealt kividega. Esines kivist kirste, harilikult maeti ühte kalmistusse kuni 50 matust. Kuigi Unetice kultuuris oli valdavaks laibamatused, mõned rühmad siiski ka põletasid oma surnuid, näiteks Poola Tomice kalmistul on esindatud mõlemad matmisviisid. Samale Tomice kalmistule maetud meeste keskmine eluiga oli 31 ning naistel 20. Reini jõe ja Karpaatide vahel oli pronksiajal kääbaskalmete kultuur. Sellel kultuuril samuti rida lokaalseid rühmi, nende kõikide ühisjooneks on kääbaskalmed ning asjaolu, et majanduses domineeris neil
Rõngasristid võib seostada maailma puuga. Triskele ja kaheksakand sümboliseerib soomeugri rahvatele tsüklilist ajaarvamist, kõik kordub, aga võib võrrelda ka aasta aegade vaheldumisega. Kolmkanda võib kohata nii kirikutes kui ka taludes. Ristipuu – hingepuu Usukumused puudest kui lahkunute hingede uutest asupaikadest on kosmopoliitsed naisterahva hing siirdub lehtpuusse Meesterahva hing okaspuusse Keha matame kalmistusse, hinge seome loodusesse. Kuhu lähe hing peale surma, kas see koht on tähtis. Slaavlastel on ütlus, et inimene läheb kasekesse, mitte et suri ära. Kagu-Eestis on see ristupuude usk veel alles ka tänapäeval. Püha vee austamine Lätetest-allikatest kõneldakse austavalt kui jumalate kaevudest. Vesi kui uuesti sünnitav element. Veevõtu kohad ja allikad on väga olulised. Hinnatud ka põuaaegade elupäästjad.
Seal sageli panusteks teokarpidest ja hirvehammastest ripatsid ning ookriga värvitud kivikesed. Ukrainas mitmed mesoliitilised matmispaigad Voloski-Vassiljevka tüüpi kalmed. Vassiljevka kalmes maeti surnud madalatesse maasse kaevatud lohkudesse, hiljem kaeti hauakoht pealt väikese mullakääpaga. Surnud maeti külili, kägardatult ilmselt olid nad matmise hetkel nööriga kokku seotud. Ühel matustest peal raske kivi. Esemeid kaasas väga vähe (paar nooleotsa ja kõõvitsat). Samasse kalmistusse maeti ka neoliitikumis. Krimmis on leitud matuseid koobastest: nt Fatma-Koba ja Murzak-Koba koopad. Neis nii elati kui ka maeti. Fatma-Koba koopas matus samuti kägarasendis. Kokku Ukrainas u 100 mesoliitilist matust. Harilikult üksikmatusega, surnu külili, kõverdatud jalgadega. 48 Kalmed hõlmasid väikseid kompaktseid alasid. Ookrit vähe. Ka panuseid vähe, need esinevad vaid vähestes haudades.