viljapuudega, millest kahjuks pole midagi säilinud. Umbes samas piirkonnas kasvavad tänapäeval veel vaid mõned vanemad õunapuud ja pirnipuu. 1875. aasta plaanilt võib välja lugeda selle aiaosa regulaarse planeeringu ja triiphoonete asukohad. Tõenäoliselt on seal asunud ka paviljoni laadne aiaehitis. Suurem puistuosa jääb mõisa peahoonest lõunasse. Selle moodustab Tallinn - Narva maanteest jätkuv peaaegu kilomeetri pikkune puiestee (foto 6) koos endise Tollide suguvõsa kalmistuga (Kabelimets). Võib oletada, et Robert von Tollil ei jätkunud lehiseid kogu allee jaoks ja seetõttu on seal rohkem kasutatud teisi puuliike (põhiliselt harilikku tamme, aga ka mägivahtrat, harilikku pärna, harilikku vahtrat jt.) 12 . Selles pargiosas on sõjapäevil ja hiljem puid maha raiutud (ala on osaliselt hoonestatud), paremini on säilinud ida- ja läänepoolsed (välimised) puuderead. Alleeosa ja kalmistu on tänapäeval pidevalt niidetud nagu ka peahoone esine ala
Pealegi oli eestlastel alanud varafeodaalsete suhete arens, mis viis neid rahvusvahelises kaubanduses osalema. Kaubalepingute üheks klausliks oli ikka vastastikune kaubahoovide asutamine lepinguosaliste territooriumile. Nii oli ojamaalastel (gotlandlased) u. 1080 Novgorodis oma Püha Olavinimeline kirik ning XII sajandi lõpul ka kaubahoov. Samaaegselt oli Ojamaal Nikolai-nimeline vene kirik ja tõenäoliselt ka kaubahoov. On tõestatud, et Tallinnas oli tollal vene kirik koos kalmistuga. Kui aga venelastel oli oma kirik- kaubaladu, võis see olla ka skandinaavlastel, kellega eestlastel olid veel tihedamad sidemed. Kõik skandinaavlaste misjoniüritused Eestis ja teisedki eeldused vaid kinnitavad arvamust, et eestlaste keskel ja Tallinnas pidi enne taanlaste tulekut olema siiski eestlastest ja skandinaavlastest kristlasi. Kui oli kristlasi, pidi olema ka pühakoda, sest rooma-katoliiklase jumala-austamine on ikka seotud sakraalehitistega.
Pealegi oli eestlastel alanud varafeodaalsete suhete arens, mis viis neid rahvusvahelises kaubanduses osalema. Kaubalepingute üheks klausliks oli ikka vastastikune kaubahoovide asutamine lepinguosaliste territooriumile. Nii oli ojamaalastel (gotlandlased) u. 1080 Novgorodis oma Püha Olavinimeline kirik ning XII sajandi lõpul ka kaubahoov. Samaaegselt oli Ojamaal Nikolai-nimeline vene kirik ja tõenäoliselt ka kaubahoov. On tõestatud, et Tallinnas oli tollal vene kirik koos kalmistuga. Kui aga venelastel oli oma kirik-kaubaladu, võis see olla ka skandinaavlastel, kellega eestlastel olid veel tihedamad sidemed. Kõik skandinaavlaste misjoniüritused Eestis ja teisedki eeldused vaid kinnitavad arvamust, et eestlaste keskel ja Tallinnas pidi enne taanlaste tulekut olema siiski eestlastest ja skandinaavlastest kristlasi. Kui oli kristlasi, pidi olema ka pühakoda, sest rooma-katoliiklase jumala-austamine on ikka seotud sakraalehitistega.
pühaduse rüvetamine.[7] Petra kaljulinn Kui mainida Petrat (vaata lisa pilt 11), leidub alati keegi, kes äratundmisrõõmus hüüatab: ,,Aa, see roosipunane linn poolt nii vana kui maailm." Need sõnad pärinevad 19. sajandi inglise poeedi J.W. Burgoni sulest. Kajuks ei ole luuletaja kirjeldus päris täpne. Petra ei ole sugugi nii roosipunane, pigem lõheroosa. Samuti ei ole tegemist linnaga, vaid hoopiski monumentaalse kalmistuga. Petras kunagi asunud majad olid ilmselt ehitatud savist ja need on tänapäevaks kadunud. Petrsa on paik, kus tekib palju vastuseta küsimusi ning salapärasuse loor muudab selle niigi suurejoonelise koha veelgi haaravamaks. 6. sajandil e. Kr. saavutasid nabatealaste rändkarjakasvatajate hõim ülemvõimu ühes järsunõlvalises orus Jordaanias Araba maastikuala idaosas Araba ja Surnumere vahel. Saanud
saj Vadja- ja Ingerimaa elanikud ei käi kirikus, ei pane lastele kristlikke nimesid. Kristianiseerumine toimus väga pika aja jooksul. Topeltusulisus- nii paganlikud uskumused kui kristlus. On mainitud ebajumala(te) kujusid- tuntud juhtude puhul samas alati küsimus, kas pole 19.saj võltsingud (romantism). 7 Pogost Eesti mõttes kihelkonnakirik koos kalmistuga (maakeskus). Ajalooliselt sünonüüm maksukogumiskeskusega kus ka mõistetakse kohut ja kuhu aja jooksul loodud ka kirik. Lussi rõhutanud, et kaelaristid matusetraditsioonis kristiaiseerumisperioodil, ss kadusid sajanditeks ja hiljem taas käibele. Talupoeg (pärast mongoli-tatari iket). Metropoliidid kreeklased. Loodi piiskopkondlik süsteem. U 15 piiskopkonda. Kui katolikus koonduvad peapiiskopi alla. Aga Vm tiitel, hierarhilist erinevust pole.
2) kalmistu peaks panema külastajaid mõtlema mitte ainult surmale, vaid igavesele elule pärast surma; 3) kalmistu peab aitama sugulastel ja teistel külastajatel oma leinaga toime tulla, selleks on hauaplats ilus ja seal on pingid, kus istuda ja mõtiskleda; 4) sageli kajastab haud inimese positsiooni: rikka inimese haud on muljetavaldavam kui vaese oma. Küsimused 1. Millele toetudes võime väita, et tegemist on juudi kalmistuga? 2. Kas miski pildil vihjab igavesele elule pärast surma? 3. Kas see haud on rikka või vaese juudi oma? 4. Mida võiks fotograaf rääkida sellest pildist oma sõpradele? Pange see lühidalt kirja. 5. Mida räägiks näiteks teie paralleelklassi õpilastele selle pildi kohta juut, kes korraldas põgenemise Tartust Nõukogude Liitu? Pange see lühidalt kirja. 6. Milles erineks fotograafi seletus tagasipöördunud juudi jutustusest? 7. Nüüd võrrelge oma kirjutatut pinginaabri omaga
annaabi.ee 
