rannikul. Arenes karjakasvatus ja maavilsus. 10. Võrdle noorema pronksiajastu sisemaad ja rannikualasid? 2p Rannikualalt on teada mitut tüüpi kinnismuistiseid, sisemaalt teatakse neid suhteliselt vähe. Rannikualadel on viljakad, seetõttu kujunesid karjakasvatus ja maaviljelus, sisemaadel tegeldi peamiselt alepõllundusega. 11. Seleta: kivikirstkalme, tarandkalme 4p Kivikirstkalmed- alates hilisneoliitikumist ja pronksiajast laialdaselt kasutatud kalmevorm, mille põhitunnus on kividest kirst. Tarandkalme - kalmevorm, mille põhitunnuseks on madala kivimüüriga piiratud nelinurkne tarand. Sarnasused: Mõlemad koosnesid kividest, asusid asulatest väljaspool ja mõlemad olid maapealsed hauad. Erinevused: Tarandeid ehitati vahel kivikirstkalmete kõrvale. Surnud olid pärit eliidist ja tarandkalmel oli põletusmatus. 12. Millest sulatati rauda Eesti aladel? 1p Kohalikust soomaagist 13
Samas on silmatorkav, et Virumaa, olles küll samuti rannikuala, moodustab teatud üleminekutsooni kultuuriareaalide vahel, omades sarnaseid jooni nii ühe kui ka teisega. Kivikirstkalmed ja neile sarnanevad kalmed olid levinud pea kõikjal Läänemerd ümbritsevates maades. Eestis on neid teada valdavalt Ranniku-Eestist, kuigi üksikuid leidub ka Sise-Eestis. 8 Hilispronksiajal tekkinud uus kalmevorm väikeste tarandikega kalme levis samuti üksnes rannikualadel ja saartel, seega põhiliselt samal alal, kus kivikirstkalmedki. Üleüldse võib nentida, et valdav enamik pronksi- ja eelrooma rauaaegseid muistiseid Eestis on teada Saaremaalt, otse Saaremaa vastas olevalt Läänemaalt ja Põhja-Eestist. Selle nähtuse põhjuseks on oletatud tolleaegset põllumajandust: Lõuna-Eesti raskeid muldi oli tol ajal keerulisem harida
Uskusid elusse pärast surma ja amulettidesse. 5. Asva kultuur 9-6.s. Kalmete liigid. Kivikirstkalmed maapealne kalmeehitus, mille konstruktsiooniks olid suurematest kividest enamast 3-8 meetrise läbimõõduga ring ja selle keskele laotatud põhja-lõuna-suunaline kirst, kuhu sängitati surnu. Kirstu ja ringi vahele ning peale kuhjati väiksematest kividest küngas, vahel oli ka mitu kiviringi. Suurim Jõelähtmes. Valitsev kalmevorm kuni 1.s.Laevkalmed ümbritsevad kujud olid paigutatud laevakujuliselt. Kalmete sees asuvatesse väiksematesse kivikirstudesse maeti surnuid põletatult. Kaks tuntumat neist Saaremaal Sõrve poolsaarel. 6. Muinaseestlaste suhted naabritega 7-11.s. 7.-8. sajandil ehitati Kagu-Eestis palju linnuseid, sest baltlased tegid sel ajal katseid tungida Eesti aladele. Keskmisel rauajal elavnes suhtlemine ülemeremaadega (Eestist on leitud mitmeid Skandinaaviast pärit
2. roomarauaaeg 50pKr -450pKr. EELROOMA-RAUAAEG 500 e.Kr 50 p.Kr Raudesemeid Eestis varem kui 500 eKr , aga sellel ajal toimuvad muutused ja esemete arv kasvab. Kindlustatud asulaid enam pole, need jäetakse maha. Lohukivid. Ringide keskel alati kirst, kuhu on maetud alati kõige tähtsam surnu. Viidi kalmetel läbi tseremooniaid, võimalik , et kolbad olid kasutusel rituaalide ajal, polnud alati maha maetud. Eelrooma rauaaja keskel võetakse kasutusele uus kalmevorm, varased tarandkalmed. Kalmete pmber laotud ristkülikukujulised kiviringid, millesse maeti ka inimesi. Kolmandal ja teisel sajandil enne Kristust. Tarandid pole eriti suured ja eri mõõtmetes, pole süstematiseeritud. Põldude muutus, eelrooma aegsed on korrapärasemad kui pronksiajal , nimetati keldipõldudeks, kuna need tuntud lääne-euroopa rannikul ja Briti saartel. Kolmes mõõdus, ühed 195 m2, 2x195 m2 ja 3x195 m2. Olemas eraomand? Ja ülik, kes seda maksustas ? Oder, nisu, linnused.
Nooremal pronksiajal (1000-500 eKr) sai alguse põletusmatus, põletatud luud asetati maa-alustesse haudadesse. Idapoolses naabruses, nn kääbaste-eelse kultuuri alal, on tuntud nn surnutemajad- palkidest nelinurksed rajatised, mis sisaldavad põletatud surnute säilmeid ning kohati leiduvad haualohkudel madalad kuhjatised. Eelrooma rauaajal (500 eKr- 50 pKr) hakati surnuid matma kivikalmetesse. Rooma rauaajal (50- 450 pKr) ilmub uus kalmevorm: tarandkalme, millesse asetatud luud olid põletatud kalmest väljaspool. Hauapanusteks olid enamasti ehted ja toit, relvi ja tööriistaid leidub harva. Arheoloogid oletavad, et see asjaolu on seotud roomlaste kaudu levinud arusaamaga, et teispoolsuses ootab lahkunuid alatine pidu ja sööming. Rahvarännu perioodil (450-800 pKr) maetakse nii kivikalmetesse, kui uude kalmevormi- kääpasse.