stabiliseeriv tervele Balti regioonile. Kuid sellele vaatamata panevad mitmed pikaajalised tendentsid põlevkivielektri elujõulisuse küsimärgi alla sellele tuleb otsida alternatiive. Põlevkivielektri tulevikul on viis põhiprobleemi. Esimene on hinnalõks: elekter odavneb pidevalt. Kui aastal 1968 maksis üks kWh keskmisele Rootsi töölisele 2,1 minutit töövaeva, siis aastal 2005 on sama näitaja 1,7 minutit. Põlevkivist toodetud elekter kipub tööjõukulu suurenemisega pidevalt kallinema, kuna selle tootmine on tööjõu-mahukas. Teine probleem on julgeolekulõks: Narva elektrijaamade elektritootmise eelduseks on Narva veehoidla minimaalne veetase, mis on võõra riigi kontrolli all. Kolmas probleem on keskkonnalõks põlevkivist elektri tootmine on üks Eesti olulisemaid keskkonnasaaste allikaid. Neljas mure on tululõks: ühest tonnist põlevkivist toodetud elektri turuväärtus on 115 krooni, samast hulgast põlevkivist toodetud õli turuväärtus on 480 krooni
efektiivsust. Varude käibe kordaja = müüdud toodete kulu/ varude keskne jääk Näitaja kõrge väärtus viitab materjaalsete varude kiirele heale kasutamisele ning ettevõtte paremale likviidsusele. Näitaja madal väärtus võib viidata liigsetele tootmisvarudele või raskustele varude realiseerimisele. Näitaja võib olla ka suhteliselt madal või langeda. Võib tekkida situatsioonis, kus mingit varud hakkavad kallinema. 4. Põhivarade käibekordaja - näitab nende varade kasutamise efektiivsust kordades ehk seda, mitu müüginetokäibe eurot tuleb ühe põhivarasse investeeritud euro kohta. Põhivarade käibekordaja = müügineto käive / põhivarade keskmine jääk Iseloomustab head ettevõtet, kui on kõrge, kui on madal, siis on põhivaradesse liigselt investeeritud. 5. Varade käibe kordaja - iseloomustab kõikide varade kasutamise efektiivsust, ehk
Fiskaalpoliitika mõju majandusele lühiperioodil Valitsussektori kulutuste kasv, maksude kärpimine või nende kombinatsioon (st ekspansiivne fiskaalpoliitika) tõstab majanduse kogutoodangut · Kogutoodangu kasv suurendab kasvanud transaktsioonikulude tõttu reaalset rahanõudlust, mille tulemusena koduriigi intressimäärad tõusevad Seetõttu peab koduriigi valuuta kallinema Erinevad vahetuskursireziimid maailmas · Vahetuskursilepped, kus riigil puudub iseseisev rahvuslik maksevahend (Exchange arrangements with no separate legal tender) Sellise vahetuskursireziimiga riigid kasutavad maksevahendina mõne teise riigi valuutat või on moodustanud rahaliidu omavahel, kus sama valuuta on kasutusel kõikides liikmesriikides. · Valuutakomitee (Currency board arrangements)
buumiaegsetele kinnisvarahindadele jõudmiseks kulub aastaid. Niiet väga hullumeelset hindade kõikumist oodata ei ole. Samas kui hakkavad tõusma kinnisvarahinnad, siis ilmselt suureneb ka remondiks ja renoveerimiseks minev kulu. Aga Siimax OÜ tulemit see väga ei mõjuta, kuna selle tulemusena võime meie müüa valmis objekti omakorda kallimalt maha. Sellises äriplaanis on kõik omavahel identselt seotud. Kui üks osa peaks tõusma või kallinema, saame meie omakorda järgmise produkti kallimalt maha müüa ja vastupidi. Protsendiliselt jääb kasumi suurus enamvähem samasse järku erinevate kriteeriumite hinnamuutusel. Investeeringute tasuvuse analüüs Investeeringu puhasrentaablus: puhaskasum/investeeringud. I aasta: 96 000/ 30 000= 3,2 II aasta: 102 000/38 000= 2,6 III aasta: 108 000/68 000 = 1,5 Investeeringu puhasrentaablus puhaskasum arvutis näitab , et olukord firmas oleks suhteliselt hea
tagasikutsumise süsteem (kuidas turg tühjaks tehakse, mis järjekorras, kas parandada tootei, mis praagiga tehakse jne). · Hinna muutused - see võib hõlmata tarnijate hinnatõusu või kaupade hinnalangust müümisel. Riski vähendamiseks tuleks kasutada kas pikaajalisi lepinguid või väga täpselt fikseerida hinna muutuste kord. Tuleks otsida alternatiivseid võimalusi (erinevad ostjad/tarnijad, ka asendus tooraine/materjal. Kui üks tooraine hakkab kallinema siis võib teist kasutada mis on soodsam). · Keskkonna saastamise probleem/risk tegemist on väga olulise riskiga, sest lisaks olulisele finantskahjule (mis tekib saastamisest), võidakse ka firmajuhid isiklikule vastutusele võtta. Seega peab finantsjuhtimine olema kursis vastava seadlusandlusega (mis reguleerib saastamisprobleemi) ning võimalustega mis on välja töötatud saasteohu vähendamiseks. Finantsjuhtimine peaks ettevõtte
peetavad kanad) ning tootjariigi kood EE (Eesti), LT (Läti), LV(Leedu) või PL (Poola). Viimase numbrid näitavad registreeritud ning registrisse kantud ettevõtte eraldusnumbrit. Kui külastada näiteks Rimi, Maxima, Selverit või Coop Eesti Keskühistu (end. ETK) ketikauplusi, siis on näha, et need munad on soodsamad, kui konkureeriv eestimaine toodang. Ilmselt võib lähitulevikus oodata import toodangu müügikasvu, kui kodumaine toodang hakkab kallinema. 44 EGGYPlay on selline huvitav toode, kus saab muna karbid ära realiseerida nagu Lego klotsid. Neid saab laduda üksteise peale ja on värvilised, pakkudes lastele rõõmu. Näited Dava Foods Holding AS Turustatavatest toodetest: Joonis 9 EGGYplay pakendid kodulehelt. Fotod: (www.davafoods.com, s.a.) 45 KASUTATUD KIRJANDUS (14. 06 2015. a.). Kasutamise kuupäev: 29. 11 2015. a
mõõna. Ligikaudu 34% vastajates arvavad, et elektrihind on marginaalselt tõusnud (20% või enam). Vastajad, kes pakkusid hinnatõusuks 10% või alla selle, on hästi kursis hinnamuutustega, kuna alla 10% muutust on raske märgata. Peab aga tõdema, et seoses alternatiivenergia edasi liikumisega hakkavad taastumatutelt energiaressurssidelt saadav elektri- ja soojusenergia järk-järgult lõpptarbijale kallinema. Emissioonide direktiivide ja taastuvenergia osakaalu suurenemise regulatsioon Euroopa Liidu liikmesriikidele läheb järjest karmimaks ning süsihappegaasi ja keskkonna tasud järjest 25 kasvavad. Eleringi lehel näha kütusehindade prognoosi (Joonis 10.). Joonis 10. Taastumatute energiallikate hinnaprognoos aastatel 2010-2035 Allikas: (http://elering
annaabi.ee 
