Tegevusteooria: Tegevusteooriat kasutasime seal, kus indiviid kalkuleeris enda jaoks oma erinevate tegevusvariantide tagajärgi, mille tulemusel näiteks loobus auto kohesest ostust/müügist. Alati esiplaanil oma huvid ja kasu. Igaüks püüdis oma olukorda tema käsutuses olnud vahenditega parandada. Samas pidi igaüks reaalsele maailmale kohaselt arvestama mitmesuguste piirangutega oma huvide realiseerimisel. Alternatiivkulu on saamata jäänud subjektiivne kasu teiste alternatiivide kõrvalejäämisest
tegelasel. 9 Kuid, mida al-Qaeda siis saavutada üritab? Rühmitus on väga Ameerika Ühendriikide vaenulik. 2001. Aasta 11. septembri rünnak maailma kaubandushoonele New Yorkis oli selleks ehtne näide. Ka seda rünnakut ei teostatud ilma hoolikalt läbimõtlemata. Ühelt poolt võib see rünnak näida ebaõnnestuna, kuna viis kohe rühmituse treeninglaagrite võrgustiku hävinguni, siiski näib, et juhtkond oli arvestanud sellise Ameerika vastusega ning kalkuleeris, et iga oodatud kahju kaalub kasu kuhjaga üle. 2004. aastal internetis levival videol arutles bin Laden, et see läks neile maksma kuskil 500 000 dollarit, kuid tulemuseks oli rohkem kui 500 miljardi dollari suurune kahju USA majandusele. Taaskord saab realismi seostada al-Qaeda tegevusega, sest nii nagu ka realsim ei poolda seda, kui üks riik surub teisele peale oma ideoloogiad ei salli seda ka al-Qaeda. Kuigi otseselt
ka koostegevusolukordades ikka oma kasu, mida iganes nad parajasti omakasu all ka ei mõtleks. Kõigist võimalikest ja teada olevatest tegevusalternatiividest valitakse välja ikka see, millest on valijale/otsustajale loota suurimat kasu. Seega on just stiimulid need, mis indiviidi käitumist suunavad. · Tegevus ja tegevustingimused · Ühiskonna mõiste OSA 2 Tegevusteooria Tegevusteooriat kasutasime seal, kus indiviid kalkuleeris enda jaoks oma erinevate tegevusvariantide tagajärgi, mille tulemusel näiteks loobus auto kohesest ostust/müügist. Kõigil olid alati esiplaanil oma huvid ja kasu. Igaüks püüdis oma olukorda tema käsutuses olnud vahenditega parandada. Samas pidi igaüks reaalsele maailmale kohaselt arvestama mitmesuguste piirangutega oma huvide realiseerimisel Indiviidid maksimeerivad oma kasu kõrvaltingimuste/kitsenduste piires
et saatan on võimsam kui jumal Tema teine sama oluline projekt/teooria: jumala olemasolu tõestamine Enda meelest saavutas selle, hijem selgus, et see vigane Selle käigus lõi võimalikud maailmad ja modaalse loogika (erineva võimalikkuse loogika) Võimalikud maailmad olid vajalikud jumala olemasolu tõestamiseks "jumal on täiuslik, kõik mis ta tegi on täiuslik" aga kust teame? Peame võrdlema seda teiste maailmatega kalkuleeris kõik võimalikud maailmad läbi, realiseeris parima see on meie maailm kõikidest võimalikkudest maailmatest parim võimalik maailm on nt eilne maailm (see maailm, mis oli eile) Kurt Gödel (1906-1978) Mittetäielikkuse teoreem (1931) Kui väiteid saab tõestada süsteemi vahenditega, siis paratamatult tekivad vastuolud Kui süsteem/keel on konsistentne (mittevastuoluline), siis ei saa ta olla täielik (st sisaldab väiteid, mis võivad olla tõesed, kuid selles süsteemis
Omamoodi esinduteosed on ka: Aadu Hint ,,Tuuline rand I-IV" (1951-66) rannaolustikuga seotud ühe perekonna lugu. Hindil õnnestus üle noatera, tänu sellele, et hakkas vanemast ajaloost pihta, mis eelnesid Nõukogude liidu tulemisele. Rudolf Sirge ,,Maa ja rahvas" (1956) teoses mainiti Eesti rahva küüditamist, mis äratas palju tähelepanu. Sirge oli üks julgemaid tegelasi Nõukogude kirjanduses, kes mängis piiri peal. Hint oli veidi ettearvamatu ja emotsionaalne. Sirge kalkuleeris, tahtis midagi teisiti teha. Nad teosed juhatavad Nõukogude Eesti kirjanduse stalinistlikust perioodist sula perioodi. Mart Raud õppis ära Nõukogudeliku esteetika kasutamise. Felix Kotta Venemaalt pärit eestlane, osales stalinistlikus luules. Lastekirjanik. Ralf Parve noor tõusev täht Nõukogude luules sellel ajal. Luulekogu ,,Sõduri südames". Ilmi Kolla lüürilises ja isiklikus laadis. Uno Laht segane ja vastuoluline tegelane läbi Nõukogude aja
» «Sellest on kahju,» ütles Athos külmalt, «inglane on pistoole täis topitud. Aga mu jumal, proovige ometi üksainus kord, üks vise on peagi mängitud.» «Ja kui ma kaotan?» «Te võidate.» «Aga kui ma kaotan?» «Noh, siis annate sadulad ära.» «Olgu pealegi, üksainus kord.» Athos läks inglast otsima ja leidis ta tallist, kus viimane himukalt sadulaid silmitses. Juhus oli hea. Ta esitas oma tingimused: kaks sadulat ühe hobuse või saja pistooli vastu -- vabal valikul. Inglane kalkuleeris kiiresti: kaks sadulat kokku olid väärt kolmsada pistooli. Ta oli nõus. CArtagnan viskas värisedes täringud ja sai kolm punkti. Tema kahvatus ehmatas Athost, kes lausus ainult: «Õnnetu vise, sõber. -- Härra, te saate saduldatud hobused.» Võidujoovastuses inglane ei võtnud vaevaks isegi täringuid raputada, neile pilku heitmata viskas ta nad lauale, niivõrd kindel oli ta oma võidus. D'Artagnan oli kõrvale pöördunud, et varjata oma masendavat meeleolu. «Vaata aga vaata
annaabi.ee 
