skeemist märksa keerulisemaks. Karnaki hiiglaslikus saalis, mida ehtis 134 papüüruseõitega sammast, oli tehtud konstruktiivne uuendus keskmine osa oli tõstetud ning varustatud akendega. See võte sai hiljem Rooma basiilikate tunnuseks. 20,4 m kõrgused ja 3,5 m läbimõõduga sammaste vahel pidi inimene tajuma jumala vägevust ning jõudma erilisse ekstaatilisse seisundisse. Kaljuhaudade juures asuvatest kaljutemplitest on arhitektuuriliselt kõige huvitavam 15.- 16. sajandil eKr ehitatud kuninganna Hatsepsuti temple. 20. sajandist pärineva vaaraode Mentuhotepite hauatempli lähedal. Hatsepsuti tempel, mille juurde viis kilomeetripikkune sfinkside tee, on kolme üksteisest väljatõusva terassi kujuline. Terasside seinu kaunistab sammastik ja omavahel ühendavad neid kaks pikka kaldteed. Ülemise terrassi sammaskäiguga ümbritsetud õuest pääses selle taha kaljusse raiutud pühamusse
Mõne templi värava ees seisid päikese- jumalatele pühendatud obeliskid.Egiptuse tempel koosneb kolmest põhiruumist : lahtisest sammasõuest , põiksaalist ja pühamust.Egiptuse Templite kõige uhkem arhitekuuriline element oli sammas.Samba ülaosadele anti stiliseeritult lootose, papüüruse(pungade või õite) ja palmi vorm.Suurimad ja kuulsamad templid asuvad Karnakis ja Luksoris, mõlemad on pühendatud jumal Amonile.Kalju- Haudade juures asuvatest kaljutemplitest on arhitektuuriliselt kõige huvitavam 16.-15. sajandil eKr ehitatud kuninganna Hatsepsuti tempel Dair al-Bahris.Hatsepsuti temmpel, mille juurde viis kilomeetripikkune sfinkside tee, on kolme üksteisest väljatõusva terassi- kujuline.Terasside seinu palistab sammastik ja omavahel ühendavad neid kaks pikka kaldteed.Ülemise terassi sammaskäiguga ümbritsetud õuest pääses selle taha kaljusse raiutud pühamusse.Kaldteede, terasside ja sammaste vahelduses ilmneb egiptuse
sajandil eKr Kairo lähedale Giza väljale. Neist vanim ja suurim on vaarao Hufu ehk kreeka nimega Cheopsi püramiid. Teised kaks olid Hafre ja Mykerinos. Püramiidide ehitamine oli ühiskonnale raskeks koormaks ja seetõttu hakati vaaraosid matma kaljuhaudadesse. Selles viis haua- ja varakambrini pikk koridor, sissepääsud olid koolikalt peidetud. Läheduses asus pooleldi kalju sisse raiutud tempel, kus käidi surnu eest palvetamas ja talle andameid toomas. Kaljuhaudade juures asuvatest kaljutemplitest on arhitektuuriliselt kõige huvitavam 16.-15. sajandil eKr ehitatud Hatsepsuti tempel Dair al-Bahris. Niisama kuulus on Ramses II kaljutempel Abu Simbelis Nuubias. 1922. avastati rüüstamisest peaaegu puutumata jäänud Tutanhamoni hauakamber. Hauda oli talle kaasa pandud hämmastavad rikkused.
Templi esimesse ossa pääsesid kõik inimesed kuid järgnev ruum põikasendis sammassaal oli mõeldud ülikutele. 19 Egiptuse templite kõige uhkem arhitektuuriline element oli sammas. Sambakapiteelidele anti stiliseeritult lootose, papüüruse ja palmi vorm. Suurimad ja kuulsaimad templid asuvad Karnakis ja Luskoris, mõlemad on pühendatud jumal Amonile. Neid ehitati poolteist tuhat aastat umbkaudu. Kaljuhaudade juures asuvatest kaljutemplitest on arhitektuuriliselt kõige huvitavam 16. -15. Sajandil eKr ehitatud kuninganna Hatseputi tempel Dair al-Bahris, 20. Sajandist pärineva vaaraode Mentuhotepite hauatempli lähedal. Niisama kuulus või veel kuulsamgi on Ramses II kaljtempel Abu Simbelis Nuubias (umbes aastast 1250 eKr) Selle sissepääsu ees asetseb neli imposantset 20 meetri kõrgust kaljust välja raiutud vaaraokuju. Kujutav kunst
Egiptuse võimu alla läks ka Nuubia. · Vaheperiood (XV-XVII dünastia), mil riik oli taas kaheks lõhestunud seoses hüksoslaste sissetungiga Alam-Egiptusesse. · Uus riik (XVIII-XX dünastia, u 1550-1075 eKr). Hüksoslased kihutatakse maalt välja ning taastatakse riigi ühtsus. Alates Thutmosis I-st hakati vaaraosid matma kaljuhaudadesse Teeba lähedale Kuningate orgu. Peagi algas seal lähedal hoogne templite ehitus. Kaljuhaudade juures asuvatest kaljutemplitest on arhitektuuriliselt kõige huvitavam 16.-15.sajandil eKr ehitatud kuninganna Hatsepsuti tempel Dair al- Bahris, mille juurde viis kilomeetripikkune sfinkside tee. Thutmosis III (15.saj eKr) korraldas sõjaretki Aasiasse, vallutas Palestiina ja Süüria ning jõudis välja Eufrati jõeni. See oli Egiptuse välise võimsuse kõrgperiood. Järgnes rahu ja sisemise stabiilsuse aeg. 14.sajandil valitsenud vaarao Ehnatoni (Amenhotep IV) ajal tekkis