(http://z.about.com/d/goafrica/1/0/2/3/axumsteeleaf.jpg) Etioopia kultuur Maa lõunapoolsetel aladel tekkinud Etioopia riik kandise edasi Aksumi kultuuri järjepidavust. Taassünd algas 12.dal sajandil ja seostus Zague dünastia võimuletulekuga. Lalibela linn oli riigi keskuseks,mis sai nime13. Sajandi I poolel valitsenud samanimeliselt keisrilt. Lalibela ajal rajati linnalähedasse mägipiirkonda 11 kaljukirikut,mis on säilinud tänapäevani.Kõigepealt,et kirikut ehitada,puhastati kalju pinnasest,raiuti välja kiriku väliseinad ning viimasena kujunadati interjöör,samast kivimonoliidist. Maailma Lunastaja on kõige suurem ja ilusam. Kirikus asub püha kivi ,millel legendi kohaselt olevat Jeesus Kristus õnnistanud keiser Lalibelat. Juveelikunst oli kõrgelt arenenud,sealjuures tuleks rõhutada eriti hõbeehete valmistamist. Tähelepanuväärsed näidised
surnud peavad seda mööda käima ja patused kukuvad alla. Moslemite pärimuse järgi tõusis Muhamed kaljult taevasse oma ,,öisel rännakul". Kaljukirikus hoitakse juuksekarva, mis kuuluvat Muhamedile. Arhitektuuris esineb varakristlikke mõjusid. 34 m kõrgune kuppel olevat olnud alg selt kullast, sümboliseerib püha kaljut, mida ta varjab. Interjööris mustrilised mosaiigid. LALIBELA 11 graniidist kaljukirikut Etioopia 1200 m.a.j. Etioopia ajalugu on sama vana kui Egiptuse oma. Ajalugu on seotud kristlusega. Euroopa misjonärid avastasid Lalibela alles 19. saj. Püha Jüri kirik (Bet Giorgis) väljauuristatud sisemusega ja lameda katusega kreeka risti kujuline kirik pärineb 13.-14. saj. Ja on kasutusel tänini. Esmalt raiuti sügavad kraavid kaljusse ja eraldati graniidiplokk muust mäe osast. Sajandeid olid elanikeks preestrid ja mungad
Katkes side kristlike Vahemeremaadega ja nõrgenes riigi majanduslik positsioon Aksumi tsivilisatsiooni loojang. Etioopia kultuur 10.-16. sajandini Aksuni kultuuri kandis edasi lõunapoolsetel aladel tekkinud Etioopia riik. 13. sajandil hõlmas see suuremat osa endise Aksumi riigi territooriumist. Taassünd hakkas 12. sajandil ning see seostus Zague dünastia võimuletulekuga. Keskuseks oli Aksumist kagusse jääv Lalibela linn. Sel ajal raiuti linnalähedasse mägipiirkonda 11 kaljukirikut. Kõige suurem ja ilusam neist on aga Maailma Lunastaja (pikkus 33,5m , laius 23,5m , kõrgus 11m), kuhu olevat ka maetud arhitekt Sidi-Meskel. Kirikus asub püha kivi, millel legendi järgi olevat Jeesus Kristus õnnistanud keiser Lalibelat. · Kujutav kunst tugines eeskätt kristlikule traditsioonile esindavad maalitud ning nikerdatud ikoonid. · Kõrgel arenenud juveelikunst eriti hõbeehted. · Puidust, hõbedast või pronksist tseremoniaalristid
sajandil. Langus võis olla seotud araablaste vallutustega, mis lõikasid piirkonna põhja poolt ära kristlikust Vahemere-ruumist ning kaubateed kaotasid oma tähenduse. Tekkis isolatsioon, kus Aksumi kristlik kirik arenes omaette. Järgnevat perioodi nimetatakse tumedaks perioodiks, on sarnasusi Euroopaga samal perioodil (algsed läänisuhted jms). Umbes 12. sajandil algab uus tõus. Riigi taasühendajaks nimetatakse kunningas Lalibelat, kelle ajast pärinevad näiteks neli kuulsat kaljukirikut. Tegemist on sel perioodil juba Etioopia riigiga. 13. sajandil tuli võimule nn Saalomoni dünastia (pidas end kuningas Saalomoni ja Seeba kuninganna järglasteks, seda pärimust olid kasutanud varem ka Aksumi kristlikud kuningad). Kujunes välja küllalt tugev riik (mõningaste tagasilanguse tõi Omaani sultanaat), aga 1270. aastat loetakse Etioopia keisririigi alguseks. Aafrika savanniriigid Sellesse piirkonda tulid mõjud Vahemere piirkonnast. Juba Rooma riigi ajal oli suur kaubatee, mis
10. sajandiks kuivas kokku kaubandus, milles Aksumi riik elas. Alles 13. sajandil võib rääkida riiklike traditsioonide taaselustumisest ja jõulise ja võimsa Etioopia riigi tekkest. Tähelepanuväärne on Aksumi steel, mis on ehitatud 4. sajandil – tegemist on hingede majaga ja omamoodi hauamonumendiga. Etioopia kultuuritraditsiooni pärliteks on Lalibela kirikud, mis on rajatud 12.-13. sajandil. Need on 11 kaljukirikut, kuhu on võimalik pääseda läbi maaaluste käikude ja mis on kõik kuidagi omavahel seotud. Noki kultuur püsis 500 eKr kuni 200 pKr. Sellest sai alguse terrakotast esemete valmistamise traditsioon, iseloomulik on terrakotapeade valmistamine, mis võisid olla nii looma- kui ka inimpead. Nendel on groteskne stiil, mis erines kohati. Sellele on lähedane vaid Nigeeria aladel elavate jorubade kunst, kuid nemad hakkasid analoogseid kujusid valmistama alles 1000 aastat hiljem
annaabi.ee 
