See on tema ainulaadne viis ümber hinnata reaalsust ning väljendada ja esile tuua omapära. Van Herpen`i olemus on väljendada iseloomu ja emotsioone, mida ta püüab saavutada ainulaadse naise kujul, pikendades naiseliku keha vorme veelgi. Ta ühendab erinevad meisterikke oskusi kasutades vana ja unustatud tehnikaid koos uuenduslikkuse ja olles inspireeritud alles maailma loovatest materjalidest. Iris van Herpen edeneb rahvusvaheliselt kui noor Hollandi disainer kaljukindla loovuse ja oskustega. Iris van Herpen on öelnud: " Minule on mood üks kunsti väljendusviise, mis on väga lähedaselt seotud minuga ja minu kehaga. Ma näen seda kui oma isikupära avaldumist, kombineeritud koos iha, meeleolu ja kultuurilise tegevuspaigaga. Kõikides oma töödes püüan ma teha selgeks, et mood on kunstipärane väljendusviis, näitamise ja kandmise kunst, ja mitte lihtsalt funksionaalne ja täiesti ilma sisuta või kaubanduslik vahend
selle kohta, milline kooli ei tohiks olla. Eriti hämmastas tüdrukut lugupidamatus, mille osaliseks lapsed said. Kui Maria oli 12-aastane, kolis perekond Rooma ja nii tekkis võimalus anda pere ainsale tütrele korralik haridus. 14-aastaselt hakkas Maria tõsiselt huvituma matemaatikast ja vanemad soovisid, et tütrest saaks õpetaja. See oli ainus naisele sobiv amet tolleaegses Itaalias. Maria otsustas hakata inseneriks. Õpingute ajal tekkis Marial huvi bioloogia vastu ja lõpuks tegi ta kaljukindla otsuse saada arstiks. Selline otsus oli tolleaegses Itaalias justkui õli tulle valamine - naistel puudus võimalus meditsiini õppida, rääkimata sellestm et naine võiks arstina töötada. Selline oli ka Rooma kõrge hariduskolleegiumi otsus: naisterahval pole võimalik meditsiini õppida. Sellele vaatamata sai Maria 1892. ainsa naisüliõpilasena alustada õpinguid Rooma ülikooli meditsiiniteaduskonnas. Maria isa oli tütre valinud elukutse vastu, ema toetas teda igati. (Life and career..
sedavõrd suur ja nii ennekuulmatu - oli ta ju pärast lõputuid üksikuid hukkamisi tapnud maha suure osa Rooma kodanikest ning kõik Aleksandria kodanikud - et ta muutus sõna tõsises mõttes vihatuks kogu maailmale; teda hakkasid kartma isegi need, kes teda ümbritsesid, nii et tema tapeti ühe tsentuurio poolt omaenese armee keskel. 24. Siinkohal tuleb märkida, et seesugust, vääramatu ja kaljukindla vaimu otsusele järgnevat surma pole valitsejal võimalik vältida, sest tema elu kallale võib kippuda igaüks, kes ei hooli suremisest; et aga selliseid inimesi tuleb ette väga harva, siis ei tarvitse valitseja neid eriti karta. Tal tuleb vaid hoiduda tõsist ülekohut tegemast kellelegi neist, kes teda teenivad ja tema riigi teenistuses olles teda ümbritsevad - nagu tegi seda Antoninus, kes tappis teotaval viisil eelnimetatud tsentuurio venna ja
olnud tegemist avaliku võimu suhtega. Õigusteadlaste arvamused- nendeks olid ajalooliselt nt tuntud juristide arvamused Vana-Roomas. Praeguseks on see praktiliselt hääbunud allikas. Kaasaegse näitena võib tuua vabaõiguse koodeksid, need on tuntud juristide mitteametlikud kommentaarid, mida kasutatakse laialdaselt pretsedentide rakendamise praktikas . Kanooniline õigus- on paljuski ajalooliseks muutunud allikas, va islamimaad.kanoonilise normistiku effektiivsus on tagatud kaljukindla uskumisega usudogmadesse , selline usk on ääretult püsiv hoiak, sotsiaalne kohustus uskliku inimese teadvuse tasandil. Pretsedendiõiguse normid. Korporatiivsed normid normatiivaktid. 17. KONTINUITEET Õiguslik kontinuiteet tähendab teisisõnu: õiguslik järjepidevus. Iga objektiivse õiguse norm , iga õigussuhe , iga subjektiivne õigus ja juriidiline kohustus püsivad senikaua , kuni langeb ära nende alus või kuni neid muudetakse.
Allika efektiivsus põhines Vana-Roomas ning põhineb tänapäevalgi professionaalsuse tunnetatud autoriteedil. P.2.3. Kanooniline õigus Kanooniline õigus on samuti paljuski ajalooliseks muutunud allikas (v.a. islamimaad). Eestis omas ta praktilist tähtsust 1918. aastani, mil omariikluse tingimustes konstitueeriti, et Eestis ei ole riigikirikut (ei ole ka praegu - kehtib usutunnistuse vabadus, kuid see on igaühe enda otsustada). Kanoonilise normistiku autoriteet (efektiivsus) on tagatud kaljukindla uskumisega usudogmadesse. Selline usk on ääretult püsiv hoiak, sotsiaalne norm (kohustus) uskliku inimese teadvuse tasandil. Kanoonilise normistiku kujunemisel võib täheldada sarnaseid jooni tavaõiguse transformeerumisega positiivseks õiguseks: usudogmad ning -normid kirjutatakse hilisemal ajal üles ning koondatakse vastavatesse kanoonilistesse normatiivaktidesse (nt Corpus Juris Canonici); islami puhul: Koraani (sariaadiõiguse allikas). P.3. Õigusaktide liigid: üld- ja üksikaktid
annaabi.ee 
