24. juulil alistus Tartu ja 20. augusti Narva. 3. veebruaril 1706. aastal olid Fraustadti lahingus Rootsi ja Saksi väed. Pärast Rootsi rünnakut varisesid saksi väed kokku. Seepeale lasksid Vene vangid Rehnskiöldi (Rootsi vägede ülem) tappa. 27. augustil 1706 marssis Rootsi armee Saksamaale sisse. August II pakkus Karl XII- le läbirääkimisi. 24. septembril kirjutati alla Altranstädti rahulepingule. Ja Rootsi väed lahkusid Saksamaalt 29. oktoobril 1706 olid Kaliszi lahingus vastamisi Rootsi ja Vene väed. Venelased hävitasid rootslased. 9.oktoobril 1708 Lesnaja lahingus sai Rootsi lüüa. 6. mail 1709 alustasid rootslased Poltava piiramist. Mai lõpuks jõudis sinna ka Vene armee. 8.juulil võitsid venelased Poltava lahingu. Pärast rootslaste kaotust tühistas August Altranstädi rahu. 20.augustil marssisid Saksid jälle Poolasse. Rootslased tõmbusid tagasi ning Stanislaw I põgenes välismaale.
ühineda Saksimaa vägedega. 1 · Karl XII lõikas ära vene vägede tee itta. Venelaste katse ühineda Saksi vägedega 2 · 3. veebruar 1706 Rootsi ja Saksi väed Fraustadti lahingus. · Rootsi väed võidulad. Venelaste katse ühineda Saksi vägedega 3 · 1706 juulis vene väed tõmbusid tagasi Kiievisse. Rootsi sõjakäik Saksimaale · 27. august 1706 Rootsi armee Saksimaale. · Saksimaa kuuvürstiriik vallutati suurema vastupanuta. otsustavamad aastad 1 · 29. oktoober1706 Kaliszi lahing. Venemaa väed võidukad. · 9. oktoober 1708 Lesnaja lahing. Rootsi korpus sai lüüa. · Rootsi armee raske talv Põhja-Ukrainas. otsustavamad aastad 2 · 8. juuli 1709 Poltava lahing. Rootsi väed said lüüa. · Karl XII pääses Türgi valdustesse 5 aastaks maapakku. · Peeter I saadik Istanbuli, nõudis Karl XII väljaandmist. Saadik vangistati. otsustavamad aastad 3 · Peeter I tungib Osmanite riiki. · 20. august1709 Saksi äed Poolasse,
Schleswigi-osa 2.Sõja otsustavad aastad 2.1Sõjategevus Poolas Teate Altranstädti rahu sõlmimisest sai August 15. oktoobril 1706. Vahepeal marssis 20 000 mehest koosnev Venemaa-Saksimaa-Poola vägi Aleksandr Mensikovi juhtimisel vastu Rootsi korpusele Poolas. August püüdis võitlust takistada ja hoiatas Rootsi väejuhti, kuid tulemusteta. 29. oktoobril tuli 5000 Rootsi sõdurit kindral Arvid Axel Mardefeldi juhtimisel Vene vägede vastu Kaliszi lahingusse. Venelased hävitasid nad täielikult. Poola ratsavägi, mida juhtis Stanislaw I Leszczyski, pillutati laiali. Üle saja ohvitseri (sealhulgas Poola magnaate) langes vangi ning vene poolel teeninud kindralleitnant von Rönne vangistas kindral Mardefeldi. Pärast seda võitu tegid nõuandjad August II-le ettepaneku rahuleping annulleerida ning Venemaa poolel edasi võidelda. August aga keeldus ja naasis Saksimaale. 19. detsembril ratifitseeris ta Altranstädti rahulepingu
juuli 1702 · Hummuli lahing (29. (18.) juuli 1702, Rootsi kalendri järgi 19. juuli 1702) · Pultuski lahing 21. aprill 1703 · Saladeni lahing 19. märts 1703 · Kastre lahing 14. mai 1704 · Narva lahing, 10. juuli 27. august 1704 · Jakobstadti lahing 26. juuli 1704 · Poseni lahing 9. august 1704 · Punitzi lahing 28. oktoober 1704 · Gemäuerthofi lahing 16. juuli 1705 · Fraustadti lahing 3. veebruar 1706 · Kaliszi lahing 19. oktoober 1706 · Holowczyni lahing, 4. juuli 1708 · Lesnaja lahing (9. oktoober 1708, Juliuse kalendri järgi 28. september, Rootsi kalendri järgi 29. september 1708) · Poltava lahing (8. juuli 1708, Juliuse kalendri järgi 27. juuni, Rootsi kalendri järgi 28. juuni 1709) · Helsingborgi lahing 28. veebruar 1710 · Gadebuschi lahing 20. (9.) detsember 1712 · Tönningi lahing (mai 1713) · Storkyro lahing 19. veebruar 1714
1707. aastal. Altranstädti rahu ei toonud Rootsile mingit kasu, isegi mitte tasu kuus aastat peetud sõja eest. Sõja otsustavad aastad Teate Altranstädti rahu sõlmimisest sai August 15. oktoobril 1706. Vahepeal marssis 20 tuhandest mehest koosnev Vene vägi Aleksandr Mensikovi juhtimisel vastu Rootsi korpusele Poolas. August püüdis võitlust takistada ja hoiatas Rootsi väejuhti, kuid tulemusteta. 29. oktoobril tuli 5 tuhat Rootsi sõdurit Vene vägede vastu Kaliszi lahingusse. Venelased hävitasid nad täielikult. Poola ratsavägi, mida juhtis Stanislaw I Leszczyski, pillutati laiali. Üle saja ohvitseri (sealhulgas Poola magnaate) langes vangi. Pärast seda võitu tegid nõuandjad August II-le ettepaneku rahuleping annulleerida ning Venemaa poolel edasi võidelda. August aga keeldus ja naasis Saksimaale. 19. detsembril ratifitseeris ta Altranstädti rahulepingu. Kui Karl septembris 1707 maalt ida suunas lahkus, oli ta oma armee kasvatanud 34
1226 Rimini kuldbullaga saab ordu valduseks Preisimaa ning on Saksa-Rooma vasall. 1234 allutati Saksa Ordu otse paavstile. 1231-1283 vallutati Visla ja Nemunase jõe alamjooksul elanud preislased. Kasimir III Suur kuningas 1333-1370. Püüdis riiki tsentraliseerida, suurendas linnade õigusi. Kehtestas riigis Saksa õiguse, moodustas kõrgema kohtu. 1446-1447 andis välja Poola seadustekogu. Kestis sõda Tsehhi ja SO-ga. 1343 sõlmiti Kaliszi rahu Tsehhi ja SO-ga, kaotas SO- le Ida-Pommeri ja Tsehhile Sileesia, Masoovia ja Tselmno, sai SO-lt Kujavia ja Dobryni. 1346 sõdis Tsehhiga, 1351 sai Masoovia oma vasalliks. 1340-1366 sõjad Leeduga, vallutas Galiitsia, osa Volõõniat ja Podoolia. Sõdades Leeduga toetas Kasimir Ungarit (troonil oli Kasimiri õepoeg ja troonipärija Lajos I Suur). 1364 asutas Krakovi ülikooli. Viimane Piastide dünastiast. Poola võitlused Saksa Orduga 15
preislaste vastu ja andis SO-le Chelmno (Kulm) linna. 1226 Rimini kuldbullaga saab ordu valduseks Preisimaa ning on Saksa-Rooma vasall. 1234 allutati Saksa Ordu otse paavstile. 1231-1283 vallutati Visla ja Nemunase jõe alamjooksul elanud preislased. Kasimir III Suur kuningas 1333-1370. Püüdis riiki tsentraliseerida, suurendas linnade õigusi. Kehtestas riigis Saksa õiguse, moodustas kõrgema kohtu. 1446-1447 andis välja Poola seadustekogu. Kestis sõda Tsehhi ja SO-ga. 1343 sõlmiti Kaliszi rahu Tsehhi ja SO-ga, kaotas SO-le Ida-Pommeri ja Tsehhile Sileesia, Masoovia ja Tselmno, sai SO-lt Kujavia ja Dobryni. 1346 sõdis Tsehhiga, 1351 sai Masoovia oma vasalliks. 1340-1366 sõjad Leeduga, vallutas Galiitsia, osa Volõõniat ja Podoolia. Sõdades Leeduga toetas Kasimir Ungarit (troonil oli Kasimiri õepoeg ja troonipärija Lajos I Suur). 1364 asutas Krakovi ülikooli. Viimane Piastide dünastiast. Poola võitlused Saksa Orduga 15
1226 Rimini kuldbullaga saab ordu valduseks Preisimaa ning on Saksa-Rooma vasall. 1234 allutati Saksa Ordu otse paavstile. 1231-1283 vallutati Visla ja Nemunase jõe alamjooksul elanud preislased. Kasimir III Suur (kuningas 1333-1370) Püüdis riiki tsentraliseerida, suurendas linnade õigusi. Kehtestas riigis Saksa õiguse, moodustas kõrgema kohtu. 1446-1447 andis välja Poola seadustekogu. Kestis sõda Tsehhi ja Saksa Orduga. 1343 sõlmiti Kaliszi rahu Tsehhi ja Saksa Orduga, kaotas Saksa ordule Ida-Pommeri ja Tsehhile Sileesia, Masoovia ja Tselmno, sai Saksa Ordult Kujavia ja Dobryzni. 1346 sõdis Tsehiga. 1351 sai Masoovia oma vasalliks. 1340-1366 sõjad Leeduga, vallutas Galiitsia, osa Volõõniat ja Podoolia. Sõdades Leeduga toetas Kasimiri Ungari (troonil oli Kasimiri õepoeg ja troonipärija Lajos I Suur). 1364 asutas Krakovi ülikooli. Ta oli viimane Piastide dünastiast.
annaabi.ee 
