Realism: Olustiku pilt: Portreed ja pildid vaeste inimeste Mereteemalised: näited sümfooniline pilt elust (protest ühiskonnas valitseva süit ,,Seherezade" temaatika ,,Kesk-Aasias" sotsiaalse ebavõrdsuse vastu): Ajaloolis-psühholoogilised: ,,Kalistrat" ooper ,,Tsaari mõrsja" ,,Vaeslaps" ,,Kallis Savisna" ,,Hällilaul Jerjumuskale" Rumalust ja lipitsemist pilkavad:
üle. Õpingud tõid suurt kasu ja ka teadmiste soov, tänu sellele istus ööd läbi raamatute taga, päevadel kestis mõttetu sõjamehe-elu. Ajanappuse tõttu jättis ta sõjaväeteenistuse, kuna tundis muusika kutsumust. Teosed Mussorgski alustas romanssidega ja väikeste orkestripaladega. Ta nägi vaimusilmas elavaid inimesi ja stseene rahva elust, kui lõi teoseid. 1864. aastale viisistas ta Nekrassovi luuletuse ,,Kalistrat". See oli väike dramaatiline stseen, üles ehitatud vastandlikele kujunditele. Siis valmisid ,,Jerjomushka hällilaul"( Nekrassovi sõnad), ,,Uinu, talupoja poeg"(Ostrovski sõnad), ,,Hopakk"(Shevtshenko sõnad), ,,Armas Savvishna" ja ,,Vaeslaps" tema enda tekstidele. Järgmisena pakuti talle, kirjutada muusika Pushkini draamale ,,Boriss Godunov". Ooperi keskmeks sai inimene ja rahvas, nende saatused. Tekkis kartus, et ei lubata lavastada seda ooperit tsensuuri tõttu
Vanaema oli pärisori, isa ag ajuvba aadlik. See asjaolu selgitab tema läheduse talupoegadega. Ta suurimaks sooviks oli viibida oma rahva keskel. Loovutas oma mõisa tingimusel, et pärisorjad saaksid ennast välja osta. Austas kõrgelt revolutsioonilisi demokraate. Lemmikpoeediks oli Puskin. Oma muusikuteel alustab võimsas rühmas. Peagi loobub ta vastupidiselt sõprade soovitusele mereväeohvitseri karjäärist ning pühendub vaid muusikale. Esimesteks töödeks saavad romaanid:''kalistrat'', ''Hopakk'', ''jerjomuska'' jt. Palju laule kajastavad sotsiaalset ja satiirilist temaatikat: 'Klassik', 'seminarist'. Populaarsed on vokaaltsüklid:'Pildikast', ' päikeseta', ' tsükkel surma laulud ja tantsud'. Ta oli väga kriitiline kõigega, mis teda puudutas ning ka paljudesse inimestesse, kes teda ümbritsesid. Temast levitatakse müüti, nagu ta poleks loominguline inimene. Osaliseks põhjuseks kindlasti ta lihtrahvaarmastus. Kõigele vaatamata kirjutab ta innukalt edasi, Looming:
See rühmitus koondas seega tolleaja viite vene tuntud heliloojat. Mussorgski loomingu üldiseloomustus: Looming on kriitilise realsmi esindjale omane: kasutab loomingus rahvuslikke, eriti talurahvale omaseid raskusi. Muusikas: harmoonia senikehtinud ranged reegleid eirav, vahel üsnagi kareda, krobelise kõlaga, melioodiad põhinevad kõne ja rahvaluule sünteesil. Vormiliselt on ka teosed läbi komproneerimata (st. puudub kindel ülesehitus). Mussorgski loomingu loetelu: Laulud ("Kalistrat", "Hällilaul Jejomuskale", "Vaeslaps", "Kirp") 2 lõpetatud ja 3 lõpetamata ooperit (lõpetatud: "Boriss Godunov", "Hovanstsina") klaverisüit "Pildid näitusel" orkestripilt "Öö lagedal mäel" Tsaikovski seos Eestiga: Pjotr Tsaikovski veetis Haapsalus 1867. aasta suve. Ta oli tollal 27-aastane ja oma kuulsuse lävel
Tahtis, et rahvas räägiks ühiskondliku protsessi teenistusega. Teda huvitas vene talupoja saatus. 1861 oli talurahva reform. Tsaar andis inimesed pärisorjusest vabaks. Realistlikud kunstnikud: Repin, Surikov, Siskin. Taheti kuulutada elu ilma kassikullata. Looming põhineb rahvalaulu elementidel kare, konarlik, vaba kompositsioon, põhiliselt vokaallooming. Satiirilised, sotsiaalsed teemad. Laulud moodustasid portreed vaestest inimestest: "Vaeslaps", "Hällilaul Jerjomuskale", "Kalistrat", "Seminarist", populaarseim on "Kirp" (õukonna lipitsemine ja rumalus). Ooperid "Boriss Godunov" ja "Hovanstsina" on muusikalised rahvadraamad, selles osalevad rahvamassid, palju stseene, koore, tavalistest erinev palju tegelasi. Rahvas tegelaseks, kes muutis ooperi sündmustekäiku. Tähtsal kohal kurjus. M juttu peeti tõeks. Mõlemad ooperid ajaloolise sisuga. "BG" on 16. sajandist, tsaar Borissi ajal. Algab B. kroonimisega kirikus. Rahvas aetud Punasele väljakule B. austama
Mussorgskil olid realistlikud kunstivaated. Teda huvitas vene talupoja saatus. 1861 oli talurahvareform. Tsaar andis inimesed pärisorjusest vabaks. Mussorgski sõbrad olid realistlikud kunstnikud: Repin, Surikov, Siskin. Nad tahtsd kuulutada elu ilma kassikullata. Looming põhineb rahvalaulu elementidel kare, konarlik, vaba kompositsioon, põhiliselt vokaallooming. Satiirilised, sotsiaalsed teemad. Laulud moodustasid portreed vaestest inimestest: "Vaeslaps", "Hällilaul Jerjomuskale", "Kalistrat", "Seminarist", populaarseim on "Kirp" (õukonna lipitsemine ja rumalus). Ooperid "Boriss Godunov" ja "Hovanstsina" on muusikalised rahvadraamad, selles osalevad rahvamassid, palju stseene, koore, tavalistest erinev palju tegelasi. Tegelaseks on rahvas, kes muutis ooperi sündmuste käiku. Tähtsal kohal on kurjus. Mõlemad ooperid on ajaloolise sisuga (vt. pilt 9). Pilt 9. Ooperi ´´Boriss Godunov´´ plaadiümbris. 2.3 Ooper ´´Boriss Godunov´´
piltlik (ooperites kileda häälega eided, pikaldase jutuga vanamehed, kirikukellade ehedad tämbrid jne), ta kasutab palju kõneintonatsioone. Mussorgski helikeel oli oma ajastu kohta julge ja uudne ta eiras rangeid harmoonia reegleid. Looming põhineb rahvalaulu elementidel- kare, konarlik, vaba kompositsioon, põhiliselt vokaallooming. Teosed on satiirilised ja sotsiaalsed. Laulud moodustasid portreed vaestest inimestest: ,,Vaeslaps", ,,Hällilaul Jerjomuskale", ,,Kalistrat", ,,Seminarist", populaarseim on ,,Kirp" (õukonna 7 lipitsemine ja rumalus). Ooperid ,,Boriss Godunov" ja ,,Hovanstsina" (selle lõpetas Rimski- Korsakov ning see esietendus 1886. aastal) on muusikalised rahvadraamad. Nendes osalevad rahvamassid, kes muutsid ooperi sündmustekäiku. Tähtsal kohal on ka kurjus. Mõlemad ooperid on ajaloolise sisuga. ,,Sorotsintsõ aastalaat" on lüürilis-koomiline olustikuooper, mis esietendus aastal 1917
annaabi.ee 
