• Täielik vorm (mida kandsid peamiselt lipnikud ja korrapidajad): - Kaitsevärvi pluus, kalifeed ja säärikud - Must barett - Käiselint - Vöörihm oli helepruun Larka tervitamas vabadussõjalasi 1933. aasta novembris • Tervitus: parema käe tõstmine Itaalia fašistide stiilis KASUTATUD KIRJANDUS
- Tallinna Linnahall - Vanalinnas restaureeriti mitmed elamukvartalid - Tallinnast Narva poole väljuv maantee ehitati osaliselt neljarealiseks - Pirita tee rekonstrueerimine. Inimeste elu-olu sel aastatel. Nii moes, kui ka soengutes säilis 1930-ndate esteetika. Oli üldine tarbe- ja toidukaupade puudus: enamik kaupu oli kaardi peal. Röivastuses sõjaväeline joon, patsokid nii naiste kui meeste rõivastuses. Meestel laiad pintsakud ja mansettitega püksid või nn. Kalifeed särasabastega, naistel moejalanõud valged tennised. Lammutati palju, ehitati vähe. Uusehitused uhkeldavas stalinistlikus stiilis. Kuuekümnendatel Nõukogude propagandal õnnestus häälestada suur hulk noortest usu vastu. Levis põlgus väikekodanluse ja väikekodanlaste vastu. Innustuti kosmonautikast, aatomienergeetikast, nailonist, magnetofonidest jms. Sagenes parteisse astumine. Moodi tulid kitsad püksid, paksutallalised nn
Nii moes, soengutes kui mööblis säilis kuni 1950ndate aastate keskpaigani põhiliselt 1930ndatest aastatest pärit esteetika. Sõjaaja olude järelkajana valitses üldine tarbe- ja toidukaupade puudus. (Ibid.) Rõivastuses jätkus sõjaväeline joon, patsokid tegid nii meeste kui naiste tänavariietuse kõrgeõlaliseks- nagu oleks riidepuu kuue või mantli sisse ununenud. Meestemood nägi ette laia pintsakut ja mansettidega pükse, aga jalga võis tõmmata ka niinimetatud kalifeed ja lisada neile säärsaapad. Noorte naiste unistuseks oli jalga saada valged tennised, mida vajadusel hambapulbriga valgendati. (Ibid.) Linnades valitses otsese sõjategevuse lõppedes vastuoluline pilt. Sõjaeelne olukord, mis saksa ajal polnud halvenenud, ja korra hoidmise harjumus olid täies elujõus. Kuid korras tänavate ja linnajagude kõrval laiusid varemed. Lammutati palju ja ehitati vähe. Lammutamist nimetati küll
Sõjaeelsed iluideaalide osaline püsimine.- Tavaelus tuli mõelda, et kui sul jääb alles plastpudel siis seda ei tohi ära visata, vaid sellest saab seda ja seda teha. Viisaastakuplaaniga oli plaani pandud, et ühiskond on industrialiseeritud ning tavakaupadest jäi puudu. Oli vaja omada tuttavaid võtme kaubandustes, tutvuste kaudu oli võimalik saada erikaupa. Kui kuhugile mingit kaupa tuli siis inimesed seisid tundide kaupa järjekordades. Moe "Militaarne" taust (Kalifeed, säärsaapad)- Meeste riietus on militaarne (Sõjaväe riietus ületoodeti, moe eeskujuks olid riigijuht ehk J. Stalin). Tallinnast saab üks kõige olulisem moekeskus Nõukogude Liidus, ajakiri "Mood." Elamispinna puudus (Ühiskorterid)- Olid ettenähtud normid, kui palju pinda võis olla ühe inimese kohta. Nomenklatuuri tegelased said seda juurde. Viie toalises korteris elas 5 peret, kes jagasid ühte kööki, WC'd ja vannituba. Hakati ehitama "",
Mentaliteet ja eluolu: Sõjajärgne mood ja elu-olu · Nii moes, soengutes kui mööblis säilis kuni 1950. aastate keskpaigani põhiliselt 1930. aastatest pärit esteetika · Valitses üldine tarbe- ja toidukaupade puudus. Enamik kaupu oli kuni 1940. aastate lõpuni kaardi peal · Rõivastuses jätkus sõjaväeline joon, patsokid nii meeste kui naiste riietuses. Meestel laiad pintsakud ja mansettidega püksid või nn kalifeed koos säärsaabastega. Noorte naiste unistuseks olid valged tennised · Lammutati palju ja ehitati vähe. Uusehitised valmisid uhkeldavas stalinlikus stiilis Kuuekümnendad · Eestlaste ellusuhtumise muutumine, milles avaldus osalt nõukogulik ajupesu, osalt maailmas toimunud meeleolumuutuste mõju. Nõukogude propagandal õnnestus 16 häälestada suur hulk noortest usu vastu