Arvatakse, et juustu tegemine algas juhuslikult: inimesed märkasid, et sooja kohta jäetud piim kalgendus, ja kui mass vedelikust eraldati, saadigi maailma esimene juust. Mütoloogias on piim ja juust jumalate ning vägilaste toit. Ka vanas Rooma riigis oli juustutegu ja -söömine au sees. Tegemist oli rikaste inimeste toiduga, sest Rooma riigis oli juust isegi veinist kallim. tootmine Kalgendamine, juustumassi vormimine Esiteks piim kalgendatakse. Selles järgus piimale lisatud juuretis või laap (noore mäletseja maost saadav ensüüm) töötleb piimavalke ja põhjustab vaari kalgendumise. Juustumassi vormimisel eemaldaks juustumassi vesi (vadak). Pärast vormimist juustumassi jäävast vadaku hulgast sõltub juustu kõvadus ja struktuur. Selles järgus toimub hallitusjuustude puhul ka juustu lõikamine. Soolamine, külvamine, laagerdumine Järgmisena juustumass soolatakse. Soolamine pidurdab
Sinine penitsilliinhallitus tekib pinnale ja/või juustu sisse. On juuste, mis omastavad hallitusbakterid laagerdumiskeldris, teistesse süstitakse või segatakse bakter sisse. Vananedes muutub sinine hallitus rohekaks ja selle maitse intensiivistub. Hallitusjuustu valmistamise tehnoloogia ei erine oluliselt hariliku juustu tegemisest. Esmalt kuumutatakse rõõsk piim, siis jahutatakse ja lastakse juustuvanni, kus lisatakse hapnema panev juuretis ning hallitusseente kuivkultuur. Edasi piim kalgendatakse, eraldatakse vadak, pressitakse ning uputatakse ööpäevaks kuni kaheks soolveevanni. Pätsiks vormitud tahedasse massi torgatakse palju õhuauke, sest sinihallitus ei saa hapnikuta kasvada. Pätsid pistetakse keldrisse, kus need seisavad 14- kraadisel temperatuuri juures kolm kuni seitse, keskmiselt aga kuus nädalat. Valgehallitusjuust Valgehallitusjuust on oma koostiselt mõnusalt kreemjas, neid leidub nii maitse poolest mahedamaid kui ka jõulisema, omapärase maitse ja aroomiga
kalgendist eralduda ning suuresti mõjutab juustu lõplikku niiskust, maitset ja tekstuuri. Nüüd Hollandi tüüpi juustude tootmisest. Kõigepealt siis valitakse piim - juustu tootmiseks igasugune ei sobi, sellele piimale tehakse erinevad keemilised ja mikrobioloogilised analüüsid Piima ettevalmistamine, pastöriseerimine ning jahutamine kalgendamistemperatuurile Lisatakse juuretis, seejärel laap ning lisandid (üldjuhul on selleks kaltsiumkloriid) Piim kalgendatakse (see näeb välja nagu vedel tarretis), siis hakatakse seda kalgendit lõikama, mille käigus siis eraldub vadak osaliselt. Juustu eelpressimine, mille käigus eraldub siis ka lõplik vadak. Juustu vormimine, liigiomase kuju andmine - Hollandi tüüpi juustude puhul on see siis lapik kera Pressimine, sellega saab reguleerida veesisaldust Juustu soolamine - annab lisamaitset Juustupinna katmine siis parafiini või spetsiaalse vahaga, mis kaitseb juustu saastumise või vigastuste eest
· Augustust ja värvust, · maitset ja lõhna 7. Mida nim. Juustuks? Juust on kontsentreeritud ja pika säilivusajaga piimatoode, mille põhikomponentideks on valk ja rasv FAO toode, mis on saadud piima kalgendamisel ja järgneval vadaku eraldamisega. Toode, milles vadakuvalgu ja kaseiini suhe ei ületa sama suhet piimas. 8. Nimeta juustu tootmise põhifaasid I Põhifaas piimarasva ja valgu kontsentreerimine Piima eeltöötlus - Piima kalgendatakse juuretisega Kalgenditöötlus -- Piima kalgendatakse. Toimub sünerees e piimakalgendi kokkutõmbumisel tekkinud veefaasi eraldumine. Piimakalgendist eraldatakse liigne veefaas vadakuna. Saadakse juustukalgend. Vormimine - Juustukalgendi edasise töötlemisega vormitakse (kas otse või läbi juustutera seadmise ja juustuplasti moodustamise) juustutoorik. II põhifaas juustu fermentatsioon e. juustu valmimine Piimsuhkur muundatakse piimhappeks jt
enam rakendamist. Nii näiteks ollakse paljudes ettevõtetes loobumas piima pikaajalisest valmimisest. Seevastu kahjulike mikroobide (võihappebatsillide) sisalduse vähendamiseks on hakatud piima enam baktofuugima. Toorpiimajuustude valmistamisel jäetakse ära pastöriseerimine, traditsiooniliste juustude väiketootmisel vahel ka normaliseerimine. [2] Juustutootmise põhifaasid Juustuks väärindamisel piim kalgendatakse, piimakalgendist eraldatakse liigne vesi vadakuna ja saadakse juustukalgend. Selle edasisel töötlemisel vormitakse (kas otse või läbi juustutera seadmise ja juustuplatsi moodustamise) juustutoorik, millest valmimise käigus saadakse juust (joonis 3). [11] 6 Piimatööstu Kalgenditöötlus Vormimin Valmimin s e e
rühma vitamiinide vahel Jogurt On vaja kvaliteetset piima või rõõska koort ja piimhappebaktereid bakterjuuretis sisaldab alati vähemalt kaht tüüpi piimhappebaktereid: laktobatsille streptokokke Jogurt Konsistentsi järgi jagatakse kaheks: joogijogurt söögijogurt Jogurti paksendamiseks kasutatakse modifitseeritud tärklisi või tarrendaineid Maitsestamata ja maitsestatud jogurt Kohupiim Valmistatakse pastöriseeritud piimast või lõssist Piimavalk kalgendatakse kas happemeetodil või happelaabimeetodil piimhappebakterid laapferment CaCl2 Kohupiim Piimavalgudkalgenduvad ja kuumutamisel sadestuvad Kalgendist pressitakse vadak välja Rasvata kohupiim Pasöriseeritud rasvata piim, juuretis 100gr toodet sisaldab keskmiselt Energiat 83 kcal Valke 18.0 % Süsivesikuid 1.5 % Rasvu 0.5 % Tere kohupiim 5% rasvata kohupiim, rõõsk koor. Kohupiimapasta
annaabi.ee 
