Joonis 2.27 Krohvitud puitseina lahendusi (Veski 1943). Välisseinte veekaitse Välisvooder Joonis 2.35 Välisvoodri juures tuleb arvestada, et see ei ole veetihe: kaldvihma korral laseb vett läbi. Joonis 2.30 Välisseina niiskuskahjustuste allikad: vee valgumine seinale vihmavee torust, antennikaabli kaudu, lumesulamisvee valgumine seinale. Joonis 2.31 Aknaalune piirkond oli seinte alaosa kõrval üheks teiseks enim kahjustunud piirkonnaks. Välisvooder Välisvooder ● Puidust välisvoodri juures tuleb arvestada, et see ei ole veetihe: ●
kihtidest tuulutusvahega, mis jäetakse avatuks räästa ja sokli juures ning akende ala- ja ülaosas. 16 8 Tuulutatav fassaadi soojustussüsteem Välisvoodri projekteerimisel peab silmas pidama järgmist: Tuleb takistada ja vä vähendada vee sattumist vä välisvoodrile. Fassaadile võib vesi sattuda peamiselt kaldvihma, aga ka maapinnalt maapinnalt ülesse pritsiva vee mõjul. Seetõttu on just rää räästaste staste ja soklisõlmede lahedused eriti olulised. Laiemad rää räästad stad ja vihmavee rennide olemasolu vä vähendavad oluliselt välisvoodrile tuleva kaldvihma mõju.
•sulamine/jäätumine raami sisepindaldele põhjustab mehaanilist •tungib klaaside vahele koormust Sademevesi Ehitusniiskus •tungib ümbritsevatest •tungib aknasse otse või tarinditest aknatarindisse naabertarindite kaudu Tuul •põhjustab mehaanilist koormust, kaldvihma 3 Aken Eluruumi igal elu-, töö- ja magamistoal ning eraldi ruumis paikneval köögil peab olema vähemalt üks lahtikäiv aken (ruumide tuulutamine ning piisav loomulik valgustus). Akna ja põranda pindala suhe ei tohi olla väiksem kui 1:8. 4 2
Looduskivist müü müüritise ritise paksus on 60… 60…70cm. 6 3 Looduskivi Ühekihilisi seinu võiks aktsepteerida juhul, kui hoone asend või kohalikud kliimatingimused väldivad kaldvihma toimet Vastasel juhul tuleb kasutada teist konstruktsiooni, nagu ventileeritava õhuvahega, kahekihilisi seinu jne. Normaalset vastupanu vihmale tagab seina paksus >38cm Kõik mördivuugid (eriti pikivuugid) <20 mm (normaalne 10mm, 16-20 mm tugevuse vähenemine) ja tühemiketa 7 Looduskivi 8
hooned. Niiskusklass 4, 5 hooned. Niiskusklass 3 niiskuskoormusega (EVS_EN_15026, (EVS_EN_15026, hooned. Niiskusklass 1, EVS_EN_ISO_13788) EVS_EN_ISO_13788) 2 (EVS_EN_15026, EVS_EN_ISO_13788) Hoone välimine Mere lähedal olev hoone; Keskmine kaldvihma- Väike kaldvihmakoormus niiskuskoormus suur kaldvihmakoormus; koormus (kitsad räästad); (näiteks laiad räästad, põhjavee tase on mõjub kapillaarne madal hoone); väike piirdetarindite tasemel, pinnaseniiskus tuulekoormus;, kuiv, vett kõrged hooned hästi läbilaskev pinnas
Ladumisel paigaldatakse kivi sirgem külg müüri välispinnale ja müüri äärmiste kivide vahed täidetakse mördi ja väiksemate täitekividega. Ladumisel tuleb jälgida, et järgneva kihi kivid seoksid alumise kihi kive, et ülemised kivid kataksid alumised püstvuugid. Looduskivist müüritise paksus 60...70 cm Ühekihilisi seinu võiks aktsepteerida juhul, kui hoone asend või kohalikud kliimatingimused väldivad kaldvihma toimet. Vastasel juhul tuleb kasutada teist konstruktsiooni, nagu ventileeritava õhuvaheda kahekihilisi seinu. Normaalset vastupanu vihmale tagab seina paksus >38 cm. Kõik vuugid tuleb täita mördiga. Tellised Savitellised, tsementtellised, silikaatkivid Täistellised või õõnestellised. Ühe käega haaratavad, kaal 4-6 kg. Savitellised valmistatakse savi ja liiva segust. Silikaattellised valmistatakse lubja ja liiva segust. Tellisseinu võib laduda kergseintena või massiivseintena
eest. Vahel on hooned kaetud ronitaimedega, vt. Joonis 2.34. Need võivad anda hoonele küll romantilise välimuse, kuid põhjustavad ka: seinte niiskumist, takistavad seinte kuivamist, sademeveerennide ummistumist; pikemas perspektiivis viivad need tõsiste kandekonstruktsioonide kahjustusteni. Joonis 2.34 Sammal ja ronitaimed ei mõju hästi puitkonstruktsioonide kestvusele. Puidust välisvoodri juures tuleb arvestada, et see ei ole veetihe: kaldvihma korral laseb see vett läbi, vt. Joonis 2.35. Kui laudvooder on otse vastu palki, märgub seetõttu ka palk või selle pinnal olev papp. Kuna laudvoodri ülesanne on kaitsta palkkonstruktsiooni märgumise eest, peab laudvoodri ja seinapalkide vahel olema välisõhuga tuulutatav õhkvahe. Välisvoodri lekete kaudu võib märguda ka pööning. Joonis 2.35 Välisvoodri juures tuleb arvestada, et see ei ole veetihe: kaldvihma korral laseb vett läbi.
Niiskus 40-50% Joonis 2.13 Vasakul mädanenud palgid akna kõrval (alumised palgid vahetatud keramsiitplokkide vastu), paremal pehkinud esimese rea palk. Lisaks eelmainitud esimestele palgiridadele ja akna ümbrustele esines mädanikku ka mujal seina pinnal. Mädaniku põhjuseks on perioodiliselt palgi pinnale sattuv vihmavesi, mis niisutab puitu ja ei kuiva kiirelt ära. Vesi võib palgi pinnale sattuda kaldvihma või räästa vigade tõttu. Aeglane väljakuivamine on põhjustatud varjuküljest või liiga ligidal kasvavast taimestikust (Joonis 2.15). Palgid hakkavad mädanema enamasti pinnalt (maltspuidu osast), mädanenud osa hakkab hiljem kooruma. Kuna seina pind muutub poorsemaks, siis ka niiskus imbub palkidesse kiiremini ja kuivab välja aeglasemalt. Seina kõrgenenud niiskustase suurendab mõnevõrra soojuskadu, kuna suureneb puidu soojusjuhtivus, ja soojusmahtuvust, mis
annaabi.ee 
