viimset kohtupäeva kartmata, kas seadused ja korraldused kehtivad vaid ,,karjainimestele" ning kas erandlik üliinimene, võib, ehk isegi peab neid rikkuma. Raskolnikovi idee: "...inimesed jagatakse loodusseaduste poolt üldiselt kahte liiki: alamliik (harilikud), kes on ainult selleks, et endasuguseid sigitada, ja teiseks inimesed, kel on anne ehk talent oma ümbrusele uut sõna öelda. Teise liiki kuuluvad need, kes astuvad üle seaduse, siin on purustajad või selle poole kaldujad..." Raskolnikov ei loe end karja hulka kuuluvaks, üks tema mõrva sooritamise põhjustest ongi see, et ta tahab tõestada, et tema kuulub erandlike inimeste hulka, kelle jaoks seadused ei kehti. Oma tegu ei pidanud ta kuriteoks. Teos näitab, kuidas inimeste jagamine ,,väärtuslikeks" ja ,,väärtusetuteks" ongi enamuste ühiskonna probleemide alge. Peamiseks probleemiks ongi Raskolnikovi eraldumine ühiskonnast, tema vastandumine sellele
vaevanud küsimuse: kas seadused kehtivad ainult "karjainimestele", ja kas erandlik üliinimene tohib, ehk isegi peab neid rikkuma. Raskolnikov targutab: "...inimesed jagatakse loodusseaduste poolt üldiselt kahte liiki: alamliik (harilikud), kes on ainult selleks, et endasuguseid sigitada, ja teiseks inimesed, kel on anne ehk talent oma ümbrusele uut sõna öelda. Teise liiki kuuluvad need, kes astuvad üle seaduse, siin on purustajad või selle poole kaldujad..." Raskolnikov teab: et suurimaid muudatusi kutsub esile vägivald. Ta austab Napoleoni, kes pühkis tee peal ette jääva lihtsalt kõrvale. Ennast ei loe ta karja hulka kuuluvaks, ta püüdleb millegi kõrgema poole ja mõtleb välja plaani: kui lähen ja tapan "kasutu", kõigi poolt vihatud liigkasuvõtjast vanaeide, siis pole see kuritegu, vaid tõend sellest, et kuulun erandlike inimeste hulka, kes ei allu seadustele ja reeglitele.
Astub välja ka VLO-st. · HRV 1953-1969(Amuuri jõgi oli piiriks) - Mao Zedong; ja Jugoslaavia probleem: Põhjus- Hiina liider Mao Zedong nägi, et pärast Stalini surma võiks Hiina taotleda liidripositsiooni. NL polnud sellega mitte mingil juhul nõus. Konflikt hea lääne jaoks, nähti, et sotsialistlik riik ei ole ühtne. Hiinat hakkas toetama USA. · Albaania ja Rumeenia olid kommunismi poole kaldujad. Sotsialistliku orientatsiooniga riigid: · Enne II MS 2 iseseisvat riiki: 1960ndatel suurim iseseisvumine: Egiptus, Libeeria · USA ja NL hakkasid võitlema, kes saab enda alla vaesed riigid. Põhimõtteliselt see, kes NL-i abi vastu võttis, kuulusid NL mõjusfääri, neid hakati nimetama sotsialistliku orientatsiooniga riikideks, kuid neist ei saanud rääkida kui kommunistlikest riikidest. · NL sõbrameelsed riigid:
vallutama abbasiididelt Egiptust, mis lks nende kontrolli alla 960. aastal. Samuti saadi oma kontrolli alla Siinai ja Palestiina, misd oli konfliktis Btsantsiga. Fatimiidid olid uskumuselt siiski sunniidid, kuid nad olid opositsioonis abbasiitidega Bagdadis. Ka vtsid nad kasutusele mitmeid tiendavaid reegleid, mis puudutasid islami kohut ja jumala vimu maa le. Fatimiidid uskusid, et just nemad on iged islami usu petajad ja sunniitidest abbassiidid on usust krvale kaldujad. Ka islamiseerisid nad agaralt Egiptuse kopte ja juute ja just seeprast on tnapeval Egiptuses palju sunniite. Kuid oma usku hoidsid nad vaid likute seas, see polnud mratud rahvale. Liigne Egiptuse regiooniga tegelemine viis selleni, et Aafrika alad kaotati almoraviididele. 4.3 Dogmaatika ja usulahud Islami usk oli saavutanud nd oma arengus phited, kuid nagu kristluses, algasid vaidlused jumala ja tema suhtumise le inimesesse. Muhamedlastele oli jumal samuti kikvimas ja kiketeadev
Friedrich Nietzschet vaevanud küsimuse: kas seadused kehtivad ainult "karjainimestele", ja kas erandlik üliinimene tohib, ehk isegi peab neid rikkuma. Raskolnikov targutab: "...inimesed jagatakse loodusseaduste poolt üldiselt kahte liiki: alamliik (harilikud), kes on ainult selleks, et endasuguseid sigitada, ja teiseks inimesed, kel on anne ehk talent oma ümbrusele uut sõna öelda. Teise liiki kuuluvad need, kes astuvad üle seaduse, siin on purustajad või selle poole kaldujad..." Raskolnikov teab: et suurimaid muudatusi kutsub esile vägivald. Ta austab Napoleoni, kes pühkis tee peal ette jääva lihtsalt kõrvale. Ennast ei loe ta karja hulka kuuluvaks, ta püüdleb millegi kõrgema poole ja mõtleb välja plaani: kui lähen ja tapan "kasutu", kõigi poolt vihatud liigkasuvõtjast vanaeide, siis pole see kuritegu, vaid tõend sellest, et kuulun erandlike inimeste hulka, kes ei allu seadustele ja reeglitele.
annaabi.ee 
