Tehingukasu = maksimaalne ostuhind - minimaalne müügihind Tehingukasu on tehinguga küpsetatav kook, mida on võimalik omavahel jagada tegeliku hinna abil, mis arvestab objektiivset turuhinda. Kui tegelik hind läheneb maksimaalsele ostuhinnale, seda suurema koogitüki saab müüja, ja vastupidi. Subjektiivsed hinnad on muutlikud ja sõltuvad tehingu tingimustest ja partneri. Koostöökasu eelduseks võib pidada asjaosaliste summaarse kasu kasvu (Kaldor- Hicksi-parendust) siis on olemas teoreetiline võimalus Pareto-parenduseks Iga Pareto-parendus on ka Kaldor-Hicksi parendus, aga mitte vastupidi. Ranges mõttes saab koostööst ja -kasust rääkida vaid siis, kui seeläbi paraneb kõigi heaolu (toimub vähemalt Pareto-parendus) võrreldes lähtepositsiooniga (LP). Marginaalanalüüs - Mõiste tuleneb asjaolust, et inimeste tarbimisotsused seostuvad sageli vaid hüvise viimaste ehk marginaalsete ühikutega
heaolu alaneks. Ebaefektiivne – On võimalik suurendada kellegi heaolu, ilma et kellegi teise heaolu alaneks. 5. Turutõrge - Olukord turul, kus pakutakse kaupu või teenuseid rohkem või vähem kui ühiskond vajab. Turutõrge – avalikud kaubad ning välismõjud. Seos on otsene. Tuvastame turtõrkeid läbi selle kui turg on ebaefektiivne. Seos leida efektiivsusega. 6. Kulu-tulu analüüs - Meetod või tehnika mingisuguse avaliku poliitilise programmi hindamiseks. Kas on tasuv või mitte? 7. Kaldor-Hicksi kriteerium - Liidame kokku kõik tulud ning lahutame kõik kulud ja saame mingi tulemuse. Need kes võidavad nende võit on suurem kui kaotajate oma. Seega kellegi heaolu võib halveneda 9. Kulu-efektiivsuse analüüs - Majandusteadlaste poolt väljatöötatud meetod. Erinevus kulu-tulu analüüsist? Tulemi poolt me ei hinda rahas kulu-efektiivuse puhul. Kulu-tulu efektiivsuse saame väljendada rahas. 16. Avalik kaup - Avalike kaupade tarbimine on konkurentsitu ehk lisaisiku
Poliitikas kollektiivotsuste ettevalmistamise ja tagamise reaalsed kulud ning heaolukaod indiviididele sobimatutest otsustest (rent). TK mõõtmine - Institutsioonilise muutuse (I1 I2) mõju koostegevuse tulemusele saab mõõta indiviidide heaolu summaarse muutusega.*Positiivsel juhul: parendus, heaoluvõit, rendi kasv, transaktsioonikulude sääst (heal lapsel mitu nime) *Pareto-parendus: Paraneb kõigi asjaosaliste olukord - kõik rohelise kolmnurga punktid. *Kaldor-Hicksi parendus: Paraneb summaarne heaolu - lisaks rohelisele kolmnurgale ka kõik punase pinna punktid.TK kui X-ebaefektiivsus (Leibenstein) Tegelik majandustulemus jääb teoreetilisest tootmisvõimaluste rajast sissepoole seoses lahendamata info- ja motivatsiooniprobleemidega. Võrdlus ideaaliga Nirvaana-lähenemine.Transaktsioonikõver (Richter/Furubotn) - Transaktsioonikulu mõõdetakse tootmise Yp ja tarbimise Yc vahena (lõik BD).
CBA (cost benefit analysis) - analüüsiteooria, mis heaoluökonoomika põhimõtetele toetudes järeldab: 1. Projekti rahalised tulud peavad ületama rahalisi tulusid; Kui majandusliku efektiivsuse põhimõtteid ei saa rakendada, jäävad üle variandid: 2. Pareto* optimaalsus ehk ühe isiku või grupi heaolu suureneb teiste arvelt; 3. Pareto ülimuslikkus kellegi heaolu ei halvene ja vähemalt ühel paraneb 4.Poliitika võib reguleerida heaolu inimeste vahel, mida nimetatakse Kaldor-Hicksi efektiivsuseks ehk Pareto ülimlikkuse standardiks. CRM kliendisuhete juhtimise komplekssüsteem, ka vastavasisuline IT tark- ja riistvara lahendus data mining (andmete kaevandamine) suurest andmemahust (nt. andmeaidast) asjakohaste andmete otsimine dünaamika analüüs muutumisanalüüs, horisontaalanalüüs* EBM (evidence based management)- ,, tõendipõhine otsustusmeetod", mis baseerub üksikasjalikult läbitöötatud parimatel tõenditel ehk faktidel ja nende
majandusteoreetikuid huvitanud aastasadu. Olgu siinkohal meenutatud kasvõi klassikalise koolkonna esindajaid D. Ricardot ja K. Marxi, kelle töödest väärivad tänapäevalgi märkimist tulujaotuse kujunemist ja selle mõju majanduse arengule käsitlevad teooriad. Käesoleva sajandi esimesel poolel majandusteoreetilise mõtteviisi peasuunana valitsenud neoklassikalise koolkonna kasvuteooriad on (igaüks omal kombel) kokku võtnud N. Kaldor, S. Kuznets, W. Lewis ja R. Solow oma viiekümnendatel aastatel ilmunud paljutsiteeritud artiklites. Uuesti sattus teema uurijate huviorbiiti üheksakümnendatel. Üheks põhjuseks oli asjaolu, et varasemates teoreetilistes mudelites esitatud seisukohad ei leidnud empiiriliste uuringute tulemusena kinnitust. Ka on viimase poolsajandi jooksul muutunud nii majandustingimused kui ka inimeste hoiakud, mis ongi sundinud uurijaid probleemile uue vaatenurga alt lähenema.
Alustades A ja B võrdlemisest, saame tulemuseks, et parem on A. Võrreldes A-d C-ga, saame tulemuseks, et parim on C. Kui me alustame aga B ja C võrdlemisest, saame tulemuseks, et parem on B. Võrreldes nüüd edasi B-d A-ga, saame tulemuseks, et parim on hoopis A. Selgub, et tulemus sõltub sellest, millises järjekorras variandid hääletusele pannakse. 29.Selgitage kompensatsiooniprintsiipi. Milliseid Pareto kriteeriumi puudusi lahendab (leevendab), milliseid mitte? Nicholas Kaldor ja John Hicks pakkusid välja nn. kompensatsiooni printsiibi, mille kohaselt teatud muutust loetakse paranduseks kui selle järel ressursside paigutuses võitjad hüpoteetiliselt kompenseerivad kaotajatele ning on sellele vaatamata paremas olukorras kui enne seda muutust. See kriteerium jaotab seega muutuse efekti kaheks: 1) efektiivsuse võit/kaotus; 2) tuludejaotust puudutavad tagajärjed. Niikaua kui võitjad hindavad oma võitu kõrgemalt kui kaotajad oma kaotust,
ja toimib seeläbi ergutina täiendavate tulude hankimiseks. Kuigi tulumaksu mõju sõltub tulusaaja tüübist ja keskkonnast, ei ole domineerivaks viimane väide./Tammert, P. Maksundus 2002, lk 167/ 2000.aastal kehtima hakanud tulumaksuseaduse järgi on Eesti sisuliselt loobunud ettevõtte tulu maksustamisest ja läinud üle ettevõtte kulu maksustamisele. Ajalooliselt on kulumaksu idee tähtsaim edasiarendaja olnud lord Nicholas Kaldor ja ka Thomas Hobbes. Kulumaks on laiaulatusliku uuringu objektiks olnud ka Rootsis, kuid seaduseloomeni ei ole jõutud. Seega erineb Eesti teistest riikidest oma nn juriidilistele isikutele kehtestatud kulumaksusüsteemi poolest. 1 TULUMAKS 1.1 MAKSU OBJEKT JA MAKSUMAKSJA Tulumaksuga maksustatakse maksumaksja tulu, millest on tehtud seadusega lubatud mahaarvamised (TMS §1, lg.1).
annaabi.ee 
