veatud ega võrdu teoreetiliste väärustega, parandatakse ka keskmisi väärtusi, kasutatkse tingimusvõrrandeid Pindalade määramine: Mehaaniline (digitaalne), Graafiline (ruut-ja joonpaletid, geomeetrilised kujundid), analüütiline e arvutuslik (ristkoordinaatide järgi) Elektrontahhümeetri mõisted: Nurk on kahe suuna vahe, nurke ei mõõdeta vaid arvutatakse; Mõõdetakse suuna lugemeid: horisontaal ja vertikaalsuuna lugemeid ja kaldjoonte pikkust Tahhümeetrid: topograafiline tm, geodeetiline manuaal tm, geodeetiline servo tm, geodeetiline tm automaatse prismajälgimise süsteemiga, geodeetiline tm automaatse prismajälgimise süsteemiga ja kaugjuhtimisega Nivelleerimine – erinevate punktide kõrguste vahe (kõrguskasvude määramine) ja nende järgi kõrguste arvutamine Nivelleerimise viisid: hüdrostaatiline, baromeetriline, GPS seadmega, geomeetriline ja trigonomeetriline
Viimatinimetatute põhjal on koostatud valimikud ,,Vikerkaar ja vari" (1998), ,,Laotuse õlman" (2001), samuti siinsed kõige värs kemad tsüklid ,,Lehti laialipuistatud laekast" ning ,,Poeemid ja bal laadid". Seega on Hendrik Adamsoni luulet püütud esitleda selle kõiges mitmekülgsuses, välja arvatud ilmsed juhuslikkused ning nõr kused. Kuupäevad luuletuse juures tähistavad kirjutamise aega. Kui teada on ainult esmailmumise aasta, märgib seda aastaarv kaldjoonte va hel. Loomingulooliselt on koostaja arvates tähtsam kirjutamisaeg. Võe - tagu raamat vastu koostaja parima tahte ja oskuse avaldusena.
Mõnede skannerite puhul antakse kaks erinevat resolutsiooni: optiline ja interpolated. Optiline resolutsioon näitab pikselite tegelikku arvu: mida suurem on resolutsioon, seda parema kvaliteediga on skanneeritav pilt. Interpolated resolutsiooni puhul kasutatakse matemaatilisi algoritme, et suurendada skaneeritud pikselite arvu. Seega interpolated resolutsioon võtab kaks kõrvuti asetsevat pikselit ja tekitab nende vahele kolmanda, pakkudes sinna sobiva pikseli (Kaldjoonte servad lähevad küll loodetavasti vähemsakiliseks, eraldusvõime aga sellest ei kasva). Seega optiline resolutsioon on resolutsiooni hindamisel objektiivsem näitaja. Skaneerimisel peab meeles pidama mõnda rusikareeglit, et mitte ilmaasjata oma aega ja arvuti kõvakettamahtu ning mälu raisata. Skaneerige pildid nii väikese tihedusega kui võimalik ja nii suurega, kui vajalik! Kui tahate originaalsuuruses pilti vaadata vaid arvutiekraanil, piisab skaneerimistihedusest 75 DPI
Objektide valik lõpetatakse käsklusega
- Specify first point of mirror line (määrata esimene
peegeldusjoone punkt)
- Specify second point of mirror line (määrata teine
peegeldusjoone punkt)
- Erase source objects [yes/no]
Kärnid ei tohi olla sügavad ja märkjoon peab jaotama nad pooleks. Järgnevates tabelites on toodud mitmesuguseid näiteid märkimise töödest. Ristjoonte tõmbamine tasapinnalisel märkimisel Tabel 2.1. Rööpjoonte tõmbamise põhilised viisid tasapinnalisel märkimisel Tabel 2.2. Ringjoone keskme otsimise viisid Tabel 2.3. Kaldjoonte konstrueerimine Tabel 2.4. Nurga jagamine võrdseteks osadeks Tabel 2.5. Joonte sujuvühendite konstrueerimisviisid Tabel 2.6. Ringjoone võrdseteks osadeks jagamine Tabel 2.7. Sirglõigu võrdseteks osadeks jagamise viisid Tabel 2.8.
asukoha. 7. Kumeral pinnal saadud mõõtmistulemuste väljendamine tasapinnal Maakera kumera pinna horisontaalse tasandiga kujutamiseks projekteeritakse tasandile ortogonaalselt kõik vaadeldaval alal olevad geodeetilised punktid ja nende suhtest määratud muud maapinna punktid nagu situatsioonikontuurid ja reljeefi elemendid. Maastiku punktide vastastikude asendi õigeks kujutamiseks projektsioonis on vajalik kõigi mõõdetud kaldjoonte pikkused arvutada ümber pikkusteks horisontaaltasandil - horisontaalprojektsioon. 8. Kaardiprojektsioonid ja -moonutused Täiendus punasest juhendist lk 7-8 (seal on joonis ka): *Konformsed ehk õigenurksed on sellised projektsioonid, mille nurgad ei moondu ja mõõtkava ei olene joone suunast. Topograafilised kaardid moodustatakse tänapäeval üldjuhul just konformses projektsioonis. *Ekvivalentsete projektsioonide puhul on pindalade suhe ellipsoidil ja projektsioonis jääv suurus
Paremakäeline peaks lehe paigutama veidi kehast paremale, väikese nurga alla vasakule. Vasakukäelisel vastupidi. Kirjutamise graafilised eeloskused on olulised täheelementide eelduseks. Alustama peaks sirgjoonte joonistamisest (eri suunas, punktist punkti, ülalt alla, eri pikkuses jne). Iga joone tõmbamisele peaks järgnema lühike lõdvestuspaus: hingamine, sõrmede lõdvestamine. Graafilise harjutuse sobivaks kestuseks on 4-5min. Edasi tuleks harjutada sirg- ja kaldjoonte joonistamist paralleelselt (erineva ja sama vahega). Järgmine etapp on kaarte (poolovaalide) joonistamine (eri suunas!). Edasi tuleb ringide ja ovaalide joonistamine (ovaali puhul oluline teha seda kaldu). Järgmine samm on suunda muutvate joonte joonistamine eri suunas (siksakid). Joonistamine kirjareal, kus tähelepanu suunatud joonte algus- ja lõpp- punktile, joonte vahedele, pikkusele ja käeliigutuse suunale. Suurte trükitähtede
annaabi.ee 
