1. Võrrelge antud struktuure ja kirjutage, milliste ainete koostisesse need monomeerid kuuluvad ja kuidas neid monomeere nimetatakse. Kuulub: DNA koostisesse. Kuulub valgu koostisesse. Nimetus: C - tsütosiin Nimetus: aminohape 2. Uurige polüpeptiidi struktuurvalemit. Tõmmake joon alla (märkige värviliselt) peptiidsidemetele. Eraldage kaldjoonega aminohapped üksteisest! Peptiidside on: ühe aminohappe karboksüülrühma ja teise aminohappe aminorühma vahel tekkiv keemiline side, mis seob eri aminohapped kokku valkudeks. Toimub ribosoomides , reaktiooni tulemusena eraldub vesi. 3. Loetlege valkude ülesanded, koos näidetega! (5) a. Liikumisfunktsioon - kontraktsioonivalgud Aktiin, müosiin. Need on fibrillaarsed voltunud valgud, mis tõmbavad lihast kokku. b
kirjanduse loetelus esitatud tähestikulises järjekorras perekonnanimede alusel). Koostaja ja toimetaja ei loeta autoriks (sel juhul kantakse trükis tähestikulisse kirjanduse loetellu pealkirja esimese sõna järele). Kui raamatul on mitu väljaandmise kohta, võib märkida ainult esimese. Andmed raamatu kohta võetakse tiitellehelt, puuduvad andmed tiitellehe pöördelt ja kaanelt. ARTIKLID: Kirje koosneb kahest osast, mis eraldatakse teineteisest kahe kaldjoonega: Artikli autor(id). Pealkiri// Andmed väljaande kohta, kus artikkel paikneb (elektroonilise meedia tüüp). Allika andmed (kasutamise kuupäev). Kirje teise osa vormistamine oleneb sellest, kus artikkel on avaldatud: ajalehes....// Ajalehe nimetus (aasta) kuupäev, lk ajakirjas....// Ajakirja nimetus (aasta) aastakäik või köide, nr, lk-d. Elektroonilises ajakirjas....// Ajakirja nimetus (aasta) aastakäik või köide, nr Mõningad näited! Hanni, T. Mis on börs? [WWW] http://www.ntm
Mahukamaid trükiseid ei nummerdata ja kinnituskirjes näidatakse, missuguste lehtede vahele on trükis paigutatud Näide: Lehtede 33 ja 34 vahel on 110-leheküljeline trükis. -osaliselt täidetud raamatutes, kaustikutes nummerdatakse ainult kasutatud lehed. Kinnituskirje vormistatakse esimese puhta lehe esiküljele Kui nummerdamisel on tekkinud vigu, siis 4 -rohkearvuliste vigade puhul tuleb säilik uuesti nummerdada. Vanad numbrid kriipsutatakse läbi ühe kaldjoonega, uus number kirjutatakse kõrvale -väiksema hulga ebatäpsuste korral tehakse parandus. Nummerdamata jäänud lehed saavad eelmise lehe numbri, millele lisatakse literad ,,a", ,,b" jne. Kui kahele järjestikkus asuvale lehele on kirjutatud sama number, märgitakse teise lehe numbrile juurse litera ,,a". Kui mõni number on vahele jäänud, märgitakse see ära kinnituskirjes, KINNITUSKIRJE Koostatakse säiliku lõppu paigutatud puhta (nummerdamata) paberilehe esikülje ülaossa
2 Reguleeritud tasemereziim jälgib looduslikku veeseisu, kuid kõrgemal tasemel ja reeglipärasemalt. See võimaldaks ka paremini kasutada Võrtsjärve vett veevarustuseks. Väga täpset ja paindlikku reguleerimisskeemi pole Võrtsjärve puhul siiski võimalik kasutada Suure Emajõe piiratud läbilaske tõttu. 1 Väikejärved Kujunemine Enamik järvi on mandrijäätekkelised. Nende hulka kuuluvad künkliku moreenmaastiku liigestunud kaldjoonega saarerohked järved (Pühajärv, Pangodi), piklikud voorejärved (Saadjärv, Kuremaa, Raigastvere jt.), vallseljakute ja otamoreenide glatsiokarstilised järved (Aegviidu, Jussi, Kurtna, Neeruti ja Paunküla järvestikud) ning paljud orujärved (Viljandi järv, Uhtjärv); rohkesti leidub ka kloriididerikka veega rannajärvi, mis on tekkinud või tekkimas neotektooniliselt tõusval mererannal ja kannavad enamasti lahe, laisi või mere nime. Jõelookeist on moodustunud lammi- ehk soodjärved
3) frikatiivid ehk hõõrdhäälikud (vn `mürahäälikud')
4) poolvokaalid (semivocales) ehk aproksimandid
See jaotus rajaneb kõnetrakti neljal põhiasendil: 1) sulg; 2) sulg koos avatud ninakäiguga; 3) kitsas
läbipääs (ahtus), kus hõõrduva õhuvooluga kaasnevad mürad (
Joon AB on looduses märgitud, lõigu pikkus d= 200 m. Märkmiseks seatakse punkti A nivelliir nii, et üks aluse tõstekruvi on joone AB suunas. Mõõdetakse nivelliiri kõrgus i ja märgitakse see punktile B paigutatud latil. Kasutades tõste- ja elevatsioonikruvi, seatakse niitristiku horisontaalniit nivelliiri kõrgusele i vastavale lugemile punktis B. Sel juhul on pikksilma viseerimistelg paralleelne projekteeritud kaldjoonega. Selle joone kalle i = (HB - HA) : d = (108,75- 106,75) : 200 = 10 (ei tea, mida see promill tähendama peaks). Vahepunktide märkimiseks lüüakse vaiad 1, 2 ja 3 maasse nii sügavale, et igale vaiale seotud latil oleks nivelliiri kõrgusele vastav lugem. Kui vaiade projektkõrgus on maapinnast madalamal, kaevatakse augud ja lüüakse vaiad vajalikule kõrgusele. Üle 0,5 m sügavusi auke ei kaevata, vaid
annaabi.ee 
