Tõusu ja mõõna all peetakse silmas maapinna ning eriti maailmamere kuju moonutusi. Tõusu ja mõõna nimetatakse ka loodeteks ehk taevakeha kuju perioodilisteks muudatusteks, mille põhjustab teise taevakeha gravitatsiooniline külgetõmme. Tõusuks ja mõõnaks Maal nimetatakse maailmamere kuju moonutusi, vastavalt sellele kas veetase on tavapärasest kõrgemal või madalamal. Tõusu ja mõõna tekitajateks Maal on nii Kuu kui ka Päike. Loodete suurus sõltub eelkõige kaldajoonest ja merepõhjast, sellepärast võib loodete amplituud olla mõnes kohas isegi 15 m, mõnes kohas näiteks meie oma Soome Lahes 14 cm. Loodeenergia on taastumatu mehaanilise energia liik, mida saab kasutada elektrienergia tootmiseks loodeelektrijaamades. Loodete pärast tekib loodeline hõõrdumine, mis pidurdab maa pöörlemist ja suurendab ööpäeva pikkust. 8 Kasutatud kirjandus http://www.tehnikamaailm
Verevi järvest saab alguse Kavilda jõgi. Järve linnapoolsel küljel asub heakorrastatud supelrand. 1.1 Järve andmed: Kõrgus merepinnast: 49m pindala 12,6 ha sügavus 11m keskmine sügavus 3.6m pikkus 950m laius 320m Verevi järve rand asub Elva kaguservas, Tartu mnt 16 maaüksusel. Rannaalal asuvad vetelpäästehoone, kaks kioskit, kuivkäimla (4-kohaline), riietuskabiinid (2 kahekohalist), kiiged, ronimisatraktsioonid ja pingid ning kaks võrkpalliplatsi. 625 meetri pikkusest kaldajoonest on suplusalana kasutusel 220 m. Liivaala kaldajoone pikkus on 230 m, millest kasutatav umbes pool (125m). Ülejäänud kaldaosa on kas mudastunud või kaetud taimestikuga. Suplushooaja tipphetkedel, kui randa kasutab ligikaudu 3000 inimest, on probleem parkimisega. Seni pargitakse olemasolevas Tartu mnt ja Järve tn ristis olevas parklas, Tartu mnt rannakioski juures ning tee haljasribal.[2] Päevitajatele on ette nähtud liivane rannaosa. Lisaks liivaribale on võimalik päevitada
Kaldaoja (kalda oja), Künnapa kraav, Risturi oja (Ristora oja), Roigu oja, Räägu oja, Toominga oja. Sauga jõe kaitseala on Taarikõnnu kaitseala. Nigula Looduskaitse alal voolab Sauga jõgi. Maapinna absoluutkõrgused on territooriumil 2.7...4.1 m ning maapind tõuseb aeglaselt põhja-kirde suunas. Vahetult Sauga jõega piirnevas kaldatsoonis tõuseb maapind 10...15 m lõigul veejoonelt (absoluutkõrguselt ~0.0 m) kõrguseni 2.5...3 m. Voolusängi sügavaim osa on 20-30 m kaugusel kaldajoonest, sügavus ulatab seal 4 m-ni. Sauga jõgi on Suigu külast kuni Pärnu jõeni reostustundlik veekogu. Lavassaare-Tootsi raudtee valla põhjaosas ning Sauga jõe keskjooks. Pärnumaa Loodus 2007 lk 50 Toomas kalda Pikkus 78,6 km Langus59,6 km Lang 0,77 m/km Keskmine vooluhulk 5,1 m3/s Minimaalne vooluhulk 0,045 m3/s Äravoolu moodul l/s*km2 4 Geoloogiline lõige
piiramine võib vajalik olla nt iga 7 - 10 aasta järel. Niidetud taimed tuleb veest koristada, sest lagunemisel tarbiksid need veest suure hulga hapnikku. Niidetud taimed on soovitatav kolmeks päevaks kaldale seisma jätta, et taimedega kaasa toodud loomad saaksid veekogusse tagasi liikuda. o Kalda puittaimestiku liigne kasv kasv.. Vee lähedal kasvavad puud ja põõsad loovad head eeldused lindude pesitsemiseks. Nende kasvu tuleks aga piirata. Osa kaldajoonest tuleks hoida madala ja osa kõrge taimestikuga, et päikeselised ja varjulised paigad vahelduksid. Tiigi lõuna- ja idaküljed tuleks hoida puittaimestikust vabad, et lasta valgusel tiiki sattuda. See hoiab ära ka suure hulga lehtede sattumise tiigi põhja. Selleks, et tiiki esteetilisena ja liikide jaoks olulise paigana säilitada, on teatav hooldus väga oluline. Juhised o Liikide elupaikade säilimise huvides tuleks ühel aastal eemaldada mitte rohkem
Taimestiku piiramine võib vajalik olla nt iga 7 - 10 aasta järel. Niidetud taimed tuleb veest koristada, sest lagunemisel tarbiksid need veest suure hulga hapnikku. Niidetud taimed on soovitatav kolmeks päevaks kaldale seisma jätta, et taimedega kaasa toodud loomad saaksid veekogusse tagasi liikuda. o Kalda puittaimestiku liigne kasv. Vee lähedal kasvavad puud ja põõsad loovad head eeldused lindude pesitsemiseks. Nende kasvu tuleks aga piirata. Osa kaldajoonest tuleks hoida madala ja osa kõrge taimestikuga, et päikeselised ja varjulised paigad vahelduksid. Tiigi lõuna- ja idaküljed tuleks hoida puittaimestikust vabad, et lasta valgusel tiiki sattuda. See hoiab ära ka suure hulga lehtede sattumise tiigi põhja. Selleks, et tiiki esteetilisena ja liikide jaoks olulise paigana säilitada, on teatav hooldus väga oluline. o Liikide elupaikade säilimise huvides tuleks ühel aastal eemaldada mitte rohkem kui pool tiigi taimestikust või põhjasettest
annaabi.ee 
