1. Anoreksia (anorexia nervosa) 1.1 Olemus 3 Anoreksia ehk kõhnumishäire on potentsiaalset eluohtlik söömishäire. Seda peetakse tõsiseks psühholoogiliseks haiguseks, mida iseloomustab kas oluliselt vähenenud isu või täielik vastumeelsus süüa (Nordqvist, 2014). Anorektik näeb ise ennast paksuna: ta harjutab end vähem sööma ning loobub magusast (Kalbri, 2007). Anoreksia sümptomiteks on rasked söömishäired ja inimese suur hirm võtta kaalust juurde. Anoreksiaga kaasneb ebatervislik kaalukaotus ja kaalu kontrollimise meetodid nagu näiteks välditakse mõne toidu söömist või enese näljutamine. Lisaks võetakse appi ka teised tegevused, et kaalust alla võtta: liigne trenni tegemine, esilekutsutud oksendamine või lahtististe kasutamine. Inimesed, kellel on anoreksia võivad arvata, et on ise paksud, kuigi
hüpotermia (alajahtumine), südametöö aeglustumine, juuste hõrenemine, karotinodermia (liigne karoteeni sisaldus veres, nahk kollakas-oranz), leukopenia (valgevereliblede vähenemine veres), osteoporoos, jne. Kõiki sümptomeid on võimalik ravida kaalutõusuga. (Rolla, 1998) Naise ideaal on tänapäeval väga kõhn. Oma kaalu ja keha kontrollimine on näiline enesekindluse ja turvatunde suurendaja (Kalbri, 2007; Maser et al., 2009). Häire algab tavaliselt noorukieas, kõige sagedamini 14- 18 aastaselt (Kalbri, 2007). Tüüpilised anoreksia haiged teevad oma ainevahetusele liiga, rikuvad oma tervise ära. Nad saaksid ennast abistada ainult kaalutõusuga. Kõige sagedamini on see haigus 14-18 aastastel. Teisi anoreksia tunnuseid : - Kehakaalu hoidmine võimalikult madalal - Anoreksiaga inimesed võivad kaalust nii palju alla võtta, nii et see on eluohtlik.(Söömishäired, 2011)
tervislike toitainetega. Mitmekesisus tähendab erinevaid valikuid nii toiduainegrupis kui gruppide vahel. Mitmekülgselt toituval inimesel ei ole vaja kasutada toidulisandeid(täiendavaid vitamiine ja mineraalaineid). Konsulteerides arstiga võib toidulisandite kasutamine olla vajalik teatud krooniliste haiguste puhul ja haigustest taastumise perioodil. Vitamiinide ja mineraalainete pidev liigtarbimine võib kasu asemel tervisele kahju tekitada. (Iina Kalbri, 2007, Toitumisõpetus, kirjastus Ilo, Tallinn) Täisväärtuslik on toit, mis sisaldab kõiki kehale vajalikke aineid, küllaldasel hulgal. Kui organism ei saa täisväärtuslikku toitu või saab seda liiga vähe, tekib alatoitumus, raskemal juhul nälg. Kauakestva alatoitluse tagajärjeks on kõhnunemine, jõuetus ja haigustele vastupanemise võime nõrgenemine. Täiesti ilma toiduta saab inimene elada ainult lühikest aega, sest keha
Keraamikatööstuses Paberitööstuses Soola tarbimisel kehtib tasakaalu põhimõte: mitte liiga palju ega mitte liiga vähe Inimene tarvitab aastas umbes 2,5 kg soola Soovitatav päevakogus on 5g, tegelikult tarbitakse 15g ja rohkemgi! Soola vajalik kogus oleneb inimese kehakaalust, füüsilise töö raskusastmest, vanusest Soola tarvitatakse, sest see on kõige tavalisem, käepärasem ja universaalsem maitseaine Raamat: Toitumisõpetus, autor Iina Kalbri Raamat: Toidukaubad, autorid: Heldi Kikas ja Epp Koger http://eope.khk.ee/oo/sool/index.html
Vitamiinid ei oma energeetilist väärtust Kasutatud materjalid http://www.toitumine.ee/vitamiinid/ http://www.ut.ee/biodida/www/Irdt/vitamiinid.htm http://www.terviseamet.ee/keskkonnatervis/toitumine/toidusoov http://entsyklopeedia.ee/artikkel/vitamiinid1 https://sites.google.com/site/alorents/organismidekeemilinekoo http://www.medicalnewstoday.com/articles/183880.php Zilmer, M., Kokassaar, U., Vihalemm, T., Pulges, A. 1996. Vitamiinid. Tartu. Kalbri, I. 2007. Toitumisõpetus. Tallinn: Kirjastus Ilo.
Nad leiutasid uusi riistu, mida nad oma töö juures vajasid. Tähtede asukoha määramiseks kasutati armillaarsfääri- jaotistega ringvõrudest kokku pandud sfäärilist metallsõrestikku, mille keskel oli maakera. Galileo Galilei leiutas astronoomilise kompassi, mida võis seada mis tahes nurga alla. 12 Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Renessanss www.miksike.ee/ Kirjanduse vihik Õpetaja kellelt küsisin abi: Iina Kalbri Üllar Kadai Eevi Oherjuss 13 Lisa 1 Saksa renessanss 14 Tüüpiline vanaaja renessanssi maja KLAVESSIINil oli iga klahvi jaoks vähemalt üks keel, osad helid olid aga 2-4-keelsed. Keeled olid asetatud pikkuse järjekorras, ulatus oli kuni 5 oktaavi. Klavessiini keel pandi kõlama näppimise teel erilise metallsule poolt. 15
annaabi.ee 
