kuuluvatest protokollidest tulenevad nõuded, samuti Euroopa Nõukogu üle 20st direktiivist, määrusest ja otsusest tulenevad nõuded. · meid ümbritseva välisõhu kvaliteet; · osoonikihi kaitsmine; · kliima muutusele mõjuv tegevus; · saasteallikate tegevus; · saasteallika valdaja tegevus; · valitsusasutuste tegevus; Vesi Ühenduse veepoliitika 3 etapis · Kvaliteedinõuded joogivee, suplusvee, põhjavee, pinnavee, kalavete direktiivid ja nitraadidirektiiv · Heitkoguste vähendamine ohtlike ainete vette juhtimise direktiiv, asulareovee direktiiv · Vee raamdirektiiv Vesi Varased veekaitse õigusaktid · joogiveeks kasutatava pinnavee kvaliteet 75/440/EMÜ · kalavete direktiiv 78/659/EMÜ · koorikloomade vete direktiiv 79/869/EMÜ · põhjavee direktiiv 80/68/EMÜ · suplusvee direktiiv 76/160/EMÜ · joogivee direktiiv 80/778/EMÜ · ohtlike ainete direktiiv 76/464/EMÜ
· Põlluharimine keskajal: · NB! Talupoegi ühendas külakogukond, st. et: osa koormiseid täideti ühiselt (kogukondlikud koormised) põllumaad hariti koos (e. väljasundus) · põllud olid tp-de vahel jaotatud ribadeks / siiludeks · et kellelgi poleks liialt hea / halb maa, jagati siile perioodiliselt ümber · põldude kuju tõttu tuli ühiselt künda, külvata, lõigata, loomi karjatada külakogukord korraldas ka metsa ja kalavete kasutamise (NB! jahiõigust polnud!) · varakeskajal oli ¾ Euroopast metsad ja sood = põldude tegemiseks kasutati enamasti aletegemist (samas nende saagikus madalam põlispõldudest) · aletamine kasvas eriti 12-13.saj. seoses rahvaarvu kasvuga: = Lääne-Euroopas metsade ulatuslik vähenemine = muutused kliimas (külmem ja kuivem) = 16.sajandiks (kui aktiviseerus meresõit) tuli Lääne-Euroopasse puitu sisse vedada Põhja-Euroopast
Üksnes vee puhtus ei taga veel veekogu headust ökoloogilises mõttes. Väga olulised on ka veekogu hea füüsiline seisund ja looduslähedane reziim. Veekogude ökoloogilise kvaliteedi 10 nõue on väga selgelt sätestatud Euroopa Liidu veepoliitika raamdirektiivis. Euroopa Liit väärtustab seejuures eriti lõhelistele olulisi jõgesid see on fikseeritud kalavete direktiivis. Riigi kulutused reovee puhastamiseks muutuvad mõttetuks, kui rikume veekogud mõnel teisel viisil, näiteks elektrit tootes. Võtame miskipärast eeskuju Põhjamaadest, kus hüdroenergia potentsiaal on tohutu suur (Soome, Rootsi, Norra), ja jätame tähelepanuta selles meiega sarnaste riikide kogemuse. Näiteks Taanis rajati viimane hüdroelektrijaam kuuekümnendatel aastatel. Kuigi Läti
sajandite vältel on viimistlenud ja täiendanud vastavalt muutunud tingimustele ja vajadustele. Vanad arheolooogilised uurimised tõestavad, et veekogude lähedal paiknevad rahvad valmistasid tollal õngekonksud kalade ja metsloomade luust, kuna õngenööri ülesannet täitis sitkest taimeväädist punutud palmik. Kalade õngitsemine ürgrahvaste juures omas ainult majanduslikku eesmärki. Tänapäeval ekspluateeritakse kalavete rikkusi rahva ainelisteks vajadusteks märksa produktiivsemate püügivahenditega. Samuti on õngepüük väga populaarne sportliku kalapüügina. Selles rehveraadis annangi ülevaate õngepüügi ajaloost, erinevatest õngpüünistest ning nende kasutamise korrast Eestis. 3 1. Õngpüüniste ajalugu Kalapüük on inimkonna jaoks nii ürgne tegevus, et selle algust ei saagi kindlaks määrata.
suuremaid muudatusi munkadeaegse hoonestusega ette võeti. /Üprus 1956, lk 4/ sõda 1558 Mõis kingiti Pontus De la Gardie'le: "riigi mõis nimega Kolga koos maja, põllu, heinamaa, metsade, 1561 rootsi aja 1581 algus kalavete, veski ja veskijõgedega ning kõige muuga, mis sinna juurde kuulub". Lundi nimistu: loss, ühtlasi ka kindluseruum; peale selle leivaküpsetusruum, väravapealne ruum, keldrid, õlleköök, viljaait, 1586 elamuait, karjaõu ja tall. /Üprus 1956/ Lisaks: Mõisas oli ka suur kivimaja, mis ilmselt oli sel ajal varemetes. /Norrman/ 1602 Poolakad põletavad Kolga maha
3.3. Põllumajanduse areng keskajal: Keskaegseid talupoegi ühendas külakogukond- osa koormiseid täideti ühiselt ning põllumaad hariti koos (e väljasundus): põllud olid tp-de vahel jaotatud ribadeks / siiludeks; et kellelgi poleks liialt hea või halb maa, jagati siile perioodiliselt ümber; põldude kuju tõttu tuli neid ühiselt künda, külvata, lõigata ja loomi karjatada. Külakogukord korraldas ka metsa ja kalavete kasutamise. Jahipidamise õigust talupoegadel polnud ning see privileeg kuulus tavaliselt ainult feodaalidele. Varakeskajal katsid ¾ Euroopast metsad ja sood, mistõttu kasutati põldude tegemiseks enamasti aletegemist (samas nende saagikus madalam põlispõldudest). Aletamine kasvas eriti 12-13.saj. seoses rahvaarvu kasvuga: Lääne-Euroopas algas ulatuslik metsade kahanemine; toimusid muutused kliimas (külmem ja kuivem); 16.sajandiks, kui aktiviseerus
Reimer 3.3. Põllumajanduse areng keskajal: Keskaegseid talupoegi ühendas külakogukond- osa koormiseid täideti ühiselt ning põllumaad hariti koos (e väljasundus): põllud olid tp-de vahel jaotatud ribadeks / siiludeks; et kellelgi poleks liialt hea või halb maa, jagati siile perioodiliselt ümber; põldude kuju tõttu tuli neid ühiselt künda, külvata, lõigata ja loomi karjatada. Külakogukord korraldas ka metsa ja kalavete kasutamise. Jahipidamise õigust talupoegadel polnud ning see privileeg kuulus tavaliselt ainult feodaalidele. Varakeskajal katsid ¾ Euroopast metsad ja sood, mistõttu kasutati põldude tegemiseks enamasti aletegemist (samas nende saagikus madalam põlispõldudest). Aletamine kasvas eriti 12-13.saj. seoses rahvaarvu kasvuga: Lääne-Euroopas algas ulatuslik metsade kahanemine; toimusid muutused kliimas (külmem ja kuivem); 16.sajandiks,
annaabi.ee 
