suure võimsusega laevad, kuid see ei pruugi alati nii olla, traalpüüniseid võib vedada ka purjede jõul (nt Võrtsjärve kalepüük). 6. Miks vesiviljelus on järjest olulisem majandusharu? Kuna inimeste arv maailmas kogu aeg suureneb siis meil ei jätku vabaslooduses kalu,sellepärast sekkub vesiviljelus,et ka järgmistele põlvkondadele kala jätkuks. 7. Millised piirkonnad maailmameres on kalarikkad, millised kalavaesed? Euroopa,Ida -Aasia,Austraalia ja Põhja-Ameerika on kalarikkad ja kalavaesed piirkonnad on Aafrika,Lõuna-Ameerika,Kesk- ja Lääne Aasia, 8. Kirjelda moodsat kalapüüki maailmamerel. Kaluritel on külmutusseadmetega laevad,millega ollakse merel nädalaid,kala püütakse kogu majandusvööndi ulatuses ja väljaspoolgi.Konstentreeritud rannapüük vajab korraliku rannabaasi:sadamar ja kalavabrikut suure koguse kala töötlemiseks. 9
suure võimsusega laevad, kuid see ei pruugi alati nii olla, traalpüüniseid võib vedada ka purjede jõul (nt Võrtsjärve kalepüük). 6. Miks vesiviljelus on järjest olulisem majandusharu? Kuna inimeste arv maailmas kogu aeg suureneb siis meil ei jätku vabaslooduses kalu,sellepärast sekkub vesiviljelus,et ka järgmistele põlvkondadele kala jätkuks. 7. Millised piirkonnad maailmameres on kalarikkad, millised kalavaesed? Euroopa,Ida -Aasia,Austraalia ja Põhja-Ameerika on kalarikkad ja kalavaesed piirkonnad on Aafrika,Lõuna-Ameerika,Kesk- ja Lääne Aasia, 8. Kirjelda moodsat kalapüüki maailmamerel. Kaluritel on külmutusseadmetega laevad,millega ollakse merel nädalaid,kala püütakse kogu majandusvööndi ulatuses ja väljaspoolgi.Konstentreeritud rannapüük vajab korraliku rannabaasi:sadamar ja kalavabrikut suure koguse kala töötlemiseks. 9
Kalaliha rasv sisaldab küllastamata rasvhappeid, mineraalsooli, väärtuslikke mikroelemente, A ja D vitamiini. 16% loomsetest valkudest saadakse kalast. ¼ kaladest tehakse: kalajahu ja õli. (loomasöödaks). Veeimetajate rasva kasutatakse keemia- ja farmaatsiatööstuses, vetikatest valmistatakse zelatiini, väetisi. Mereorganismidest ka ravimeid. Suurim püügimaht on Hiinas ja Peruus. Järgnevad Maroko, Jaapan, USA, Tsiili, Indoneesia, Venemaa, Tai, Norra Island. Kalavaesed piirkonnad Kalarikkad piirkonnad Süvaookean Madalad rannikumered, külmade hoovuste piirkonnas (lähis-ja lähispolaarvöötmes) Lähistroopilise ja polaarse avaookeani Suurte jõgede suudmealad pinnakihid Püügi vormid: 1. Primitiivne või korilaste kalapüügi maht on väga väike, müügiks ei lähe midagi. Kasutatakse hobiks. 2
Majandusvöönd- väljaspool territoriaalmerd asuv ja viimasega külgnev mereala, riik võib oma püügiõiguse rentida või maha müüa teisele riigile. 90% maailmamere kalast püütakse majandusvöönditest, mis moodustub 1/3 maailmamere pindalast. Territoriaalveed- ainult kalariigil on õigus korraldada kalapüüki, kasutada loodusvarasid, rajada tehissaari, kuni 12 miili. Suurimad kalapüügiriigid- Hiina, Peruu, Jaapan. Kalarikkad piirkonnad- Jaapan, Tsiili. Kalavarude paiknemine- kalavaesed- süvaookean, lähistroopilise ja polaarse avaookeani pinnakihid. Kalarikkad- madalad rannikumered külmade hoovuste piirkonnas( lähis- ja lähis polaarvöötmes, suurte jõgede suudmealad.) Sefialad- paikneb 1/3 maailma naftast, naftatootmist merest alustati Mehhiko lahest ja Põhjamere all 2500- 4000 m sügavusel on umbes 400 platvormi. Maailmamere reostumise põhjused- tööstuse ja olme reoveed juhitakse merre või
XX saj teisel poolel kasvas kalapüük maailmas 6,5 korda Hiinas püütakse 1/5 maailma kalast (2000a-l püüti 78 mln t kala) Üldse võiks maailmamerest püüda 100 mln t/aastas (praegu püütakse 90%) 10 riiki annavad 2/3 maailma kalapüügimahust Toodangu maht maailmas sh Hiinas Maailma kalavarude jaotamine Kalapüük Kalavarud maailmameres ebaühtlased Kalarikkad Kalavaesed madalad rannikumered külmade hoovuste piirkonnas (lähis -ja süvaookean lähispolaarvöötmes) suurte jõgede suudmealad lähistroopilise ja polaarse avaookeani pinnakihid Tähtsamad püügipiirkonnad Maailmamere ja siseveekogude osa kalanduses Kalapüük (mln t) 93,5 91,3 1) maailmameri 86,1 82,5
Mereorganismidest-> ravimeid Biomass suureneb ekvaatorilt pooluste poole liikudes (liikide arv väheneb, isendite arv suureneb) Püügimahult esikohal on Hiina, Peruu, järgnevad Jaapan, Usa, Indoneesia 10 riiki annavad 2/3 maailma kalapüügimahust. · Maailma kalavarude jaotumine 54% Vaikne ookean 27 % Atlandi ookean 10% siseveekogud 9% India ookean Kalapüük Kalavaesed Kalarikkad * Süvaookean * madalad rannikumered külmade hoovuste piirkonnas (lähis ja lähipolaarvöötmes)(kus erinevad hoovused saavad kokku palju toitaineid.) Lähistroopilised ja polaarse * Suurte jõgede suudmealad avaookean pinnakihid(vesi liiga soe/külm) Maailmas enam püütud kalad on 1.tursk, 2. Heeringas Püüdmise vormid
(4punkti) ............................................................ · Täida lüngad. (5 punkti) Kalavarad on .................. loodusvarad. Kõige kergemini püütavad ja suurima toiteväärtusega on ................ kalad. Alates 1977.a. tohib rannikuriik kontrollida ja piirata kalapüüki oma .................... vetes. Kõige suuremad on .............. ookeani kalavarad. Kalavaesed on ................... ja ................ ookean. Miks? ............................ ........................................... Kolmes arenenud riigis:................., ......................, ................... on suurima tähtsusega .................. püük. · Milliseid majanduslikke ja sotsiaalseid tagajärgi toob kaasa kalavarude vähenemine? METSAMAJANDUS 57. oskab üldjoontes iseloomustada maailma metsatüüpe (parasvöötme okas- ja lehtmetsad,
Kala on väärtuslik toiduaine, sest: ● 16% loomsetest valkudest saadakse kalast ● kalaliha rasv sisaldab küllastamata rasvhappeid, mineraalsooli, väärtuslikke mikroelemente, A- ja D vitamiini 1. Nimeta maailma suurimaid kalapüügiriike? Hiina, Peruu, Tsiili, Jaapan, India, USA jne. 2. Nimeta maailma suurimaid kalakasvatusriike? Hiina, India, Peruu (Aasia riigid), (Hiina, Iisreal) 3. Millised piirkonnad maailmameres on kalarikkad, millised kalavaesed? Kalarikkamad piirkonnad - Norra meri kalavaesd: süvaookean, lähistroopilise ja polaarse avaookeani piirkonnad (pinnakihid) 4. Too näiteid külmade ja soojade vete kaladest. Külmad veed - tursk,lõhe, heeringas, makrell, hõbeheik,moiva. Soojad veed - makrell, tuunikala,kalmaar, sardiin, ansoovid 5. Iseloomusta erinevaid kalapüügivorme: a. Sisevete püük - püütakse 1/10 maailma kalast, kergemini püütavad ja
ümbrus; Läänemeri, Jaapani ümbrus. Kalavarud ei ole maailmameres jaotunud ühtlaselt. Valdav osa maailma kalasaagist püütakse madalatest rannikumeredest. Pinnakihid on kalarikkamad külmade hoovuste piirkonnas, kus on hapnikurikas vesi ning suurte jõgede suudmetes, kuhu jõed kannavad hulgaliselt toitaineid. Süvaookean, lähistroopilise, ekvatoriaalse ja polaarse avaookeani pinnad on kalavaesed. 30 60. Kalanduse vormid Rannikupüük kala püütakse väga algeliste vahenditega ja peamiselt vaid rannikulähedastel aladel (territoriaalvetes rannajoonest kuni 12 miili); kala töödeldakse rannakülades ja müüakse kohalikul turul; tööstuslikus püügis tähtsust ei oma (Ida -ja Kagu-Aasia) Ookeanipüük kaasaegse tehnikaga varustatud suured kalapüügilaevad; võivad merel olla
annaabi.ee 
