tootvate lehmade aretuse. 27.September: Keskkonnaministeerium otsib loodushuvilisi noori Keskkonnaministeerium kuulutas välja konkursi noore looduskaitsja leidmiseks. Ministeerium soovib märgiga tunnustada ja eeskujuks seada suure loodushuviga aktiivseid kuni 26-aastaseid noori, kes on kaasa löönud looduskaitse-alases tegevuses. 29.September: Kalastuskaardi alusel kalastajad peavad esitama püügiandmed Keskkonnainspektsioon tuletab kalastuskaardi alusel püüdvatele harrastuskalastajatele meelde, et püügiandmed tuleb esitada 5 päeva jooksul pärast kalastuskaardi kehtivuse lõppu. Andmete esitamata jätmise eest võib määrata rahatrahvi kuni 300 trahviühikut ehk 1200 eurot. Aitäh!
MILLISEID SEADUSE PUNKTE HÄRRA AHVEN RIKKUS? §11. Harrastuspüük (3) Harrastuspüügivahendid on: 5) kuni 100 konksust koosnev põhjaõngejada. Püsiasustusega väikesaare alalisel elanikul on lubatud kasutada kuni 300 konksust koosnevat põhjaõngejada; (5) Harrastuspüügiõigust tõendav dokument on: 1) harrastuspüügiõiguse eest tasumist tõendav dokument; 2) kalastuskaart MILLISEID SEADUSE PUNKTE HÄRRA AHVEN RIKKUS? §11. Harrastuspüük (11) Ühe kalastuskaardi alusel tohib kasutada ühte nakkevõrku või ühte kuni 100 konksust koosnevat õngejada merel kuni 20 meetri samasügavusjooneni § 20. Keelatud tegevus, püügiviisid ja -vahendid (1)Kalapüügil ja veetaimede kogumisel on veekogudel keelatud: 2) takistada laevaliiklust tähistatud laevateedel; MILLISEID SEADUSE PUNKTE HÄRRA AHVEN RIKKUS? § 20. Keelatud tegevus, püügiviisid ja -vahendid Keelatud on: 2) müüa, osta ja transportida värsket kala veekogu
püügivahendina keelatud.Keelatud on ka lutsumänna kasutamine. Kalade vaba liikumise võimaldamiseks ei tohi jõgesid rohkem kui 1/3 jõe laiuse ulatuses kalapüünistega tõkestada ja püünised ei tohi paikneda voolusängi sügavamas osas. Harrastuskalastaja ei tohi kalastada kutselise kalapüügi vahenditega – lõks-, kurn- ja traalpüünistega.Erandiks on nakkevõrk, õngejada, kuurits ja liiv, mida harrastaja tohib piiratud hulgal kalastuskaardi alusel kasutada.Röövpüük on kehtivat seadustikku rikkuv, kalavarusid kahjustav kalastamine.Eestis jaguneb kalapüük harrastuskalastuseks ja kutseliseks kalapüügiks. Kalastaja, olgu ta harrastaja või kutseline kalur, peab tundma Kalapüügiseadust ja selle täiendusi, Kalapüügieeskirja ja ajutisi püügikitsendusi. Seaduste ja piirangute eesmärk on kalavarude kaitse ja ökosüsteemi loodusliku jätkusuutlikkuse tagamine. Kalapüügikontrolli teostab Eestis Keskkonnainspektsioon
3) haakeõng; 4) nakkevõrk; 5) kuni 100 konksust koosnev põhjaõngejada. Püsiasustusega väikesaare alalisel elanikul on lubatud kasutada kuni 300 konksust koosnevat põhjaõngejada; 6) kuurits; 7) liiv; 8) vähinatt ja vähimõrd. 5) Harrastuspüügiõigust tõendav dokument on: 1) harrastuspüügiõiguse eest tasumist tõendav dokument; 2) kalastuskaart käesoleva paragrahvi lõigetes 11 ja 111 sätestatud juhtudel. 111) Ühe kalastuskaardi alusel tohib kasutada ühte nakkevõrku või ühte kuni 100 konksust koosnevat põhjaõngejada merel kuni 20 meetri samasügavusjooneni või sise- või piiriveekogudel või nende osades ja ühte liivi või ühte kuuritsat siseveekogudel ning vähipüügil kuni viit vähinatta või vähimõrda veekogudel, kus keskkonnaminister on määranud kalastuskaartide piirarvu. Igale isikule, välja arvatud püsiasustusega väikesaare alalisele elanikule, antakse kalapüügiks ühe
teiste kümnejalaliste; kalmaari ja teiste peajalgsete (edaspidi kõik koos kala) hõivamine nende kinnipüüdmise või surmamise teel. Kalapüügiõigus tasuta või tasuline Õngepüük gaüks tohib tasuta ja püügiõigust vormistamata ühe lihtkäsiõngega kala püüda avalikul ja avalikuks kasutamiseks määratud veekogul, arvestades lubatud püügiaegade, -kohtade ja kalaliikide kohta kehtestatud piiranguid. Harrastuspüük Igaüks tohib kalastuskaardi alusel või harrastuspüügiõiguse eest tasumise korral püüda harrastuspüügivahenditega kala avalikul ja avalikuks kasutamiseks määratud veekogul, arvestades seadusest tulenevaid piiranguid. Kutseline kalapüük utselise kalapüügi vahenditega tohib kalapüügiloa alusel siseveekogudel, piiriveekogudel, merel, Eesti Vabariigi majandusvööndis või väljaspool Eesti Vabariigi jurisdiktsiooni oleval veealal kala püüda ettevõtjana äriregistris registreeritud isik.
kalarikastes piirkondades silmas nii kutselise kui harrastuspüüdjate huve. Oluline on, et nii harrastuslik kui kutseline kalapüük koosmõjus ei ületaks kalavarude jätkusuutlikku kasutamise tagamiseks seatud püügimahtu. Harrastuskalapüügi võib tinglikult jagada kolme gruppi: 1. Tasuta õngepüük lihtkäsiõngega. 2. Püük harrastuspüügiõiguse eest tasumise või soodustust tõendava dokumendi alusel. 3. Püük kalastuskaardi alusel. Harrastuskalapüügiga tegelevad väga erineva tausta ning vanusega inimesed. Viimastel aastatel on harrastuskalastajate arv jõudsalt kasvanud ning on suure tõenäosusega ka praegu kerges tõusutrendis. Kõige rohkem käib isikuid kalastamas kevadisel kalade kudeajal ja sellele järgneval perioodil (aprill-juuni). Teine selgelt populaarne aeg on talvine jääpüük püsiva jääkattega aastatel. Õngepüük lihtkäsiõngega on tasuta kättesaadav kõigile
hoida tasemel, kus nad on võrdsed saastamisest tuleneva piirkuluga. Kes maksavad saastemakse? Kaudseid ehk siis keskkonnamakse (sh saastemaksud jne) maksavad toodete tarbijad ja teenuste kasutajad. Otseseid keskkonnamakse on kodumajapidamistel väga vähe. Raskeveokimaksu maksavad need, kellel on veoauto, riigilõiv sõiduki registreerimise eest on neil, kes registreerivad oma sõiduki. Harrastuskalapüügi eest maksavad inimesed, kes kalastavad kalastuskaardi alusel. Suurima osa kodumajapidamiste otsestest keskkonnamaksudest hõlmas riigilõiv sõidukite registreerimise eest. 58. ÜRO keskkonna ja arengukonverentsid, Looduskaitse seadus (2004). Seaduse eesmärk. Looduskaitse põhimõtted. Loodusobjekti kaitse alla võtmise eeldused. Kaitstavad loodusobjektid (kaitsealad; hoiualad; kaitsealused liigid, kivistised ja mineraalid) Konverentsid: 1. Kliimakonverentsid- „Üleilmsed hääled kliimamuutustest“ (Global Voices
annaabi.ee 
