Kala ja kalatooted Kui pikki aastakümneid peeti loomulikuks, et kalavarud maailma veekogudes on ammendamatud, siis nüüdseks on optimism raugenud.Ülepüük ja halvenenud keskonnatingimused on kalasaake mäegatavalt vähenenud.Nõudlus ületab pakumise .Kes ja kus tohib kala püüda, on tekitanud palju riikidevahelisi vaidlusi . Kvoodid on ookianipüügile pandud reguleerivad kalapüügipiirangud.Nii saab kalavarusid kaitsta .Ei saa väita , et kala pole. Halvad aastad vahelduvad parematega . Kui vadelda kala keemilist koostist toiteväärtuse seisukohalt , siis kalad sisaldavad kergesti omastavaid täisväärtuslikke valke,mis ka kergesti lagunevad fermantide toimel.
Teraviljade on meie maailmas nii kesksed, et nende tootmise kogumaht määrab nüüd ja edaspidi näljaküsimuse. Praegu tuntakse üle 100 liigi koduloomi. Neist tähtsamad on veise-, sea-, lamba- ja kodulinnu erinevad tõud. Valdav osa tarbitavast loomsest valgust pärineb lihatoodetest ja vaid 6% saadakse kalast. Kalasaagid suurenesid ajavahemikul 1950-1990 praegu viis korda. Nüüd on kogusaak hakanud järsult langema. Paljude püügi-, elu- ja kudemispaikade hävimine vähendab kalasaake edaspidigi. Toiduainete toodangut vähendavad: · mulla ära kanne · huumuse vaesumine · mulla tihenemine · samuti õhu saastumine · põhjaveevarude ammendumine · niisutavate maade soostumine · sooldumine Praegu on põldude all 11% ja karjamaade all 10% kogu maakera maast. Kogu toidutootmine rajaneb peaaegu täielikult sellel maaosal, sest kalastusest ja muu veest pärinev toiduosa jääb vaid ühe protsendi piiresse
· lõhe filee erinevates marinaadides (apelsini, mandli, sidruni, sampanja, toscana ) · lõhe steik erinevates marinaadides (apelsini, mandli, sidruni, sampanja, toscana ) · grillivardad kalast (erinevad variandid) 27 Kokkuvõte Kui pikki aastakümneid peeti loomulikuks, et kalavarud maailma veekogudes on ammendamatud, siis nüüdseks on optimism raugenud. Ülepüük ja halvenenud keskonnatingimused on kalasaake märgatavalt vähendanud. Nõudlus ületab pakkumise. Kes ja kus tohib kala püüda, on tekitanud palju riikidevahelisi vaidlusi. Kvoodid on ookianipüügile pannud kalapüügipiirangud. Nii saab kalavarusid kaitsta ja tagada kalatooted kaupluste lettidel. Halvad aastad vahelduvad parematega. 28 Kasutatud kirjandus Raamatud: Peeter Kard. 1997. Kalamehe köök. Kirjastus ,,Valgus" Julius Elango ja Hugo Leit. 1978. ,,Kalastaja käsiraamat"
(Heeringat püütakse Atlandi ookeanist ja lõhet tuuakse sisse Norrast.) Delikatesskaladeks on angerjas ja silmud. Eestlased armastavad marineeritud angerjat ja suitsuangerjat. Silmu süüakse röstitult ja marineeritult. Kui pikki aastakümneid peeti loomulikuks, et kalavarud maailma veekogudes on ammendamatud, siis nüüdseks on optimism raugenud. Ülepüük ja halvenenud keskonnatingimused on kalasaake märgatavalt vähendanud. Nõudlus ületab pakkumise. Kes ja kus tohib kala püüda, on tekitanud palju riikidevahelisi vaidlusi. Kvoodid on ookianipüügile pannud kalapüügipiirangud. Nii saab kalavarusid kaitsta ja tagada kalatooted kaupluste lettidel. Halvad aastad vahelduvad parematega. Kasutatud Kirjandus Raamatud: Peeter Kard 1997 Kalamehe Köök Kirjastus ,,Valgus " Julius Elango ja Hugo Leit 1978 ,,Kalastaja Käsiraamat.Kirjastus ,, Valgus" Maire Suitsu 2005 ,, Kalaraamat"
Aga ka muude merekalade kasvandused. EL kalakasvatuse arendamisele pöörab väga suurt tähelepanu. 5.Kalapüük maailma siseveekogudes, saagid,prevaleerivad liigid, kalapüük Eesti sisevetes (L1-1,11,14) Sisevetes kalasaagid olnud stabiilsed kasvanud vähe. 10 % kalasaagist tuleb sisevete kalapüügist. Regioonid :Aasia suured jõed ,Aafrika ,Põhja-Ameerika , Euroopa sisevetes on Peipsi ja Pihkva jrv. Kalasaake eestis annab kõige rohkem Peipsi . Sisevete kalapüügi üheks objektist jõesilm.(80-100 t astas präägu 30-35 t) Püütakse Narva jõest. Pärnumaa jõgedest samuti . Jägalast . 6. Peamised negatiivsed tegurid ,mis on mõjunud maailmamere kalavarusid viimastel kümnenditel(FAO)(L 1-1, 14-15). Neli peamised tegurid väheneb liikide ja nende kehva taastumist. 1
annaabi.ee 
