"Lembitu" astusid vastasega tuevahetusse ning sundisis nad vaikima. Peale kella 12 alustati dessandi maalesaatmist. Maale jõudis umbes 200 meest koos varustusega, kuid siis tõusis tuul ja "Lembitu" kaks paati purunesid kaldakividel ja mehed said märjaks. Esimeses laines saadi maale soomlaste 4. kompanii lipnik Bror Dahlgreni juhtimisel ja luuresalk rittmeister Erkki Varmavuori juhtimisel ja Narva koolipoiste rühm. Kohalikke koolipoiste käest, kes osalesid dessandis saadi teada, et Udria kalarannas on võimalik ka tuulise merega maabuda, kuna seal ei tekki murdlainet. Keskööl, kui tuul oli veidi vaibunud alustatigi uuesti dessandi maalesaatmis Udria kalarannas. Peale dessandi maalesaatmist 18. jaanuari hommikul kell 10.30 suundusid "Lembit" ja "Lennuk" Narva jõesuhu, kus pommitati linna ümbrust ja ka linna. Umbes kell 12. heisati Hungemburgis valged lipud ja laevadele tuli vastu lootsipaat ja "Lembit" sõitis jõesuhu sisse, kus asus oma 120 mm suurtükiga Narvat pommitama.
1910-1913 rajati arhitekt Hans Schmidti projekti järgi Tallinna Elektrijaam. 1941. aastal elektrijaam lõhati, kuid taastati osaliselt juba sõja ajal ja lõplikult mõned aastad hiljem. 1959. aastal hakkas elektrijaam varustama linna soojusega. (Nerman, 2006) (vt. Lisa 1) 2.2 Kalarand Kalarand on olnud iidsetest aegadest Tallinna ning selle ümbruse kalurite elukoht. Konkreetsetest kaluritest on andmeid keskajast. Juba siis randusid linna kalapaadid Kalarannas. 19. sajandist on andmeid selles piirkonnas tegutsenud kalaturu kohta. Kalarand kujunes 19. sajandi lõpul Eesti kalatööstuse keskuseks. Laiemalt sai tuntuks Leesmanni kalatööstus, mille tallinna kilu pälvis rohkeid auhindu ning oli nõutud isegi kaugel siberis. (Nerman, 1996) 2.3 Kaitsekasarm Patarei kasarmuid hakati ehitama paar aastat pärast seda, kui 1827. aastal kinnitati Tallinna kindlustamise projekt, mille kohaselt tuli ümber linna ehitada neli võimsat forti. Kalamaja
on üks eraomanikest ning teisel pool Kalasadama elanikke esindav Telliskivi Selts. Telliskivi Selts on teinud kõik võimaliku, et oma hüvesid säilitada. Pöördutud on isegi õiguskantsleri poole, et kontrollida kas avalikud huvid on piisavalt kaitstud. Avalik huvi ja rahva kaasarääkimine on antud protsessis väga aktiivne. Pro Kapitali esindajad on hämmingus, kuna seltsil on tekkinud kujutelm, kus üks linna kallimaid ja prestiižsemaid piirkondi võiks jääda tühermaaks. (Arendaja Kalarannas:.., 2015) Joonis 1. Kalasadama detailplaneeringu asukoht skeemil. Allikas: Eesti Arhitektide Liit. 3 Kalasadama detailplaneering Kalasadama detailplaneeringu üle kestnud vaidlus on toimunud juba 12 aastat ning see on hoogustunud (Arendaja Kalarannast.. 2015). Peamiselt käib vaidlus kahe osapoole vahel, kelleks on ala arendaja Pro Kapital ja kalasadama piirkonna elanikke koondav Telliskivi Selts.
Ületanud Eesti rekordit lühikeses ja pikas ujulas kokku 17 korda (sh. teateujumises 4 korda). Parimad tulemused: 25-ujulas 50m vabalt 25,41 , 100m vabalt 56,22 ja 50m selili 30,04; 50- m ujulas 50m vabalt 25,74 ja 100m vabalt 58,91, 50m selili 31,95 ja 50m liblikat 29,81. Kuulunud aastast 1996 Eesti koondisesse. Richard-Aleksander Tiswelt Sündinud 20.novembril 1882 aastal Tallinnas. Õppis ujuma Kalarannas. Siirdus 1899 tööotsinguil Peterburi, alustas sportimist Peterburi Eesti Jõumeeste Ühisuses, hiljem jätkas Peterburi "Kalevis". Võitis a-st 1908 auhindu paljudel ujumisvõistlustel nii lühi- kui ka pikamaadistantsidel: 1908 võitis Soomes 15 km pikamaaujumise 2 tunni 32 minutiga ja 1909 pälvis Euroopa esiujuja tiitli, läbides 50 m 31,2-ga, 1910 kordas Soomes eelmise aasta saavutust, 1911 läbis Vladivostokis 50 m 28,8-ga
Reaalkooli ees ja Niguliste kiriku esisel väikesel platsil ootasid sõitjaid voorimehed. Lippasime poistega ka paljajalu linnatänaval ringi. See oli tol ajal moes. Toast läksime välja sandaalide või saabastega ja õues peitsime need varjulisse paika, et tagasi tulles uuesti tuppaminekuks jalga panna. Vahel tuli ette ka pahandusi, kui varbad juhtusid verised olema. Suvisel koolivaheajal kolasime ringi sadamas ja Kalarannas. Praeguse Linnahalli taga olid meie ujumis ja kalastamispaigad. Paremad ujujad söandasid ette võtta kaugemaid retki enamasti Vana Patarei varemeteni, mis asusid umbes 300 meetri kaugusel. Kalaranna poiss Egon Brücke (hilisem Rannet), kes oli meist pisut vanem, suutis ühe jutiga edasitagasi ujuda. Ta käis ka Kadrioru kergejõustikukursustel ja oli üks võimekamaid. Süstemaatilise treeningu asemel tundis ta rohkem huvi tantsukursuste vastu. Sadamas ja mere ääres oli palju põnevat
annaabi.ee 
